Konverents lõi osalejatele väärtusliku ühisruumi

10. novembril Tallinnas toimunud mesinduskonverentsil “Mesilasperede tervis ja heaolu muutuvates kliima- ja keskkonnatingimustes” osales üle saja huvilise nii saalis kui veebis. Konverentsi loodud ühisruumis said kokku mesinikud, teadlased ja ametkondade esindajad ministeeriumist, PTAst ja PRIAst.

Konverentsi modereeris mesinik ja õppejõud Hannes Praks. Moderaatori siiras huvi teema vastu, mis oli kombineeritud lavalise sarmi ja isikupäraga, andis sündmusele sügavust ja kutsus publiku kohe kaasa.

Avaloengu pidas Per Kryger Taanis Aarhusi ülikoolist. Tema teema “Mesilashaiguste ja kahjurite leviku seos keskkonnateguritega” kinnitas, et kliimal ja taimestikul on seos mesilasperede tervisega. Tõsi, mesilasperele ei avalda kliimamuutused otsest mõju, kuid aina pikemad põua- ja vihmaperioodid mõjutavad taimede õitsemist ja seekaudu haiguste levikut. Pika korjepausi ajal tekkivas nälja- ja stressiseisundis muutuvad varjatud kujul tarus eksisteerivad viirused (nt kotthaue) agressiivseks – mesilased ei suuda vastseid piisavalt õietolmuga varustada ning haigus lööb massiliselt välja. Ilmamuutused tõukavad tagant ka varroaga seotud viiruste kasvu: kui ilma tõttu  jääb värske õietolmu voog tarru katki, ei suuda näljas ja valgupuuduses mesilaspere enam lestale ega temaga kaasnevatele viirustele vastu panna. Tulemuseks on nõiaring: lest nõrgestab mesilast → kehv õietolmutoit vähendab mesilaste immuunsust →varjatud viirused (eriti DWV) võimutsevad →pere hukkub kiiresti, sageli just sügisesel talvitumiseelsel perioodil.

Mesinik Peeter Matsoni juhitud paneeldiskussioon ameerika haudmemädaniku teemal kiskus publiku emotsionaalseks, aga lõppes konkreetse kokkuleppega. Kuigi ministeeriumi esindaja sõnul ei ole riigil õiguslikku alust AHMi tõrjekava teha (EL selleks ei kohusta, kuna AHM on n-ö D-kategooria haigus) ja selle määruse peaks kõigepealt siseriiklikult tekitama, võiks Peetri ettepanekul siis koos rahulikult otsast peale hakata – ministeerium leiab õigusliku aluse, võtab sahtlist välja tõrje-eeskirja, mida juba 8 aastat tagasi kirjutama hakati, kuid mis seejärel ülemuste vahetumise tõttu poolikuna sahtlisse jäi, ja sektor tuleb konkreetsete, rakendatavate AHMi tõrjekava ettepanekutega laua taha. Ministeerium kinnitas valmisolekut aidata kaasa AHMi tõrjekava rakendamise võimaluste leidmisele.

AHMi teema juures toimus konverentsil teinegi pöördeline hetk: kaks mesinikku, Peeter ja Mario, teatasid avalikult, et nende mesilas on AHM. Nakkuse salajas pidamise aeg on läbi, probleemi tunnistamine on esimene samm tervenemise suunas. Aplaus!

Teadlase ja mesiniku Risto Raimetsa ettekandest sai kinnitust, et nüüd ei saa enam silmi sulgeda aasia vapsiku saabumise ees – esimesed pesad on leitud juba Poolast Krakowist. Koostöö meie ametkondade ning naabrite Läti ja Leedu mesindusorganisatsioonidega on möödapääsmatu. Risto Portugali kolleeg Cristina Amaro da Costa tutvustas Portugali õppetunde aasia vapsikuga. Soovitus nr 1 Eestile: tõstke teadlikkust, valmistage ette teavitus- ja pesade likvideerimissüsteem ning hävitage kohe esimesed pesad. Kui ootame, seab see intelligentse kohanejana tuntud kiskjaputukas end meil kiiresti sisse ja siis tuleb meil õppida temaga elama.
Oma areaali laiendab ka Tropilaelapsi lest, sellest põhja poole rändavast võõrliigist tegi ülevaate teadlane ja mesinik Sigmar Naudi. Juba eestipärase nime saanud tropilestast saab lugeda järgmisest ajakirjast Mesinik.
Tolmeldamisest ja taimedest kõnelesid teadlased Tsipe Aavik ja Marika Mänd, meeanalüüse tutvustas teadlane ja keemik Indrek Reile ja mesinduse majanduslikust poolest tegid ühisettekande Kristel Maidre ministeeriumist ja mesinik Mario Kalvet.
Mario modereeritud paneeldiskussioon mesiniku töö majandusliku tasuvuse teemal kujunes pingeliseks. Hinnasurve ja vajadus leida viise mett väärindada või tegelda kõrvaltegevusaladega kuhjab mesinikes stressi. Diskussiooni lõpuküsimus oli: “Mis on see üks muutus, mis aitaks mesindussektorit?” Osalised vastasid sellele nii:

Taavi Tull: “Mina teeksin Euroopa direktiivis muudatuse jälgitavuse osas, nagu on mahemesinduses: peab olema näha mee tee kuni mesinikuni.”

Tarmo Jaaniski: “Väikemesinikke peab rohkem meeles pidama – tajun meie mesinduspoe klientidega suheldes, et nad tunnevad end praegu kõrvalejäetuna.”

Peeter Kuusksalu: “Mina parandaksin koostööd mesinike vahel. Ja tarbijaga peab tööd tegema, tarbija teadlikkust tõstma.”

Kristel Maidre: “Tundub, et riigi poolt on mesinduse toetuseks meetmed olemas, nüüd tuleb vaadata, kuidas neid rakendada. Nt on olemas meetmed ühistute loomiseks, ka on võimalik luua riiklik kvaliteedikava analoogselt mahemärgiga. Ka kvaliteedikavade arendamise toetus on olemas. Ja muidugi peab  rakendama mesindussektorisse sekkumise kava nii, et sellest sektorile enim kasu oleks.”

Diskussioon lõppes tõdemusega: ellu jäävad need, kes suudavad muutustega kohaneda.

—

Konverentsi korraldasid koostöös:

* Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kes kandis hoolt konverentsi korraldusliku poole eest;
* Eesti Mesinduskogu, kes toetas heatahtliku kohalolu ja korraldusliku abiga kogu protsessi ideest kuni sündmuseni; ja
* Eesti Mesinike Liit vastutas sisulise poole eest idee kirjapanekust ja taotluse kirjutamisest kuni teemade ja lektorite valikuni.
Loodame, et nii nagu konverents ise sündis kolme osapoole koostöös, annab ka konverentsil tekkinud ühine infoväli hea aluse teha tihedamat, üksteise vajadusi ja võimalusi mõistvat koostööd mesinike, teadlaste ja ametnike vahel.
Konverentsi rahastas Euroopa Liit AKISE teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi kaudu.

Seotud postitused