Eesti Mesinike Liidu seisukoht 15. jaanuaril 2025 avaldatud Tervise Arengu Instituudi uute riiklike toitumissoovituste kohta. Soovituste tekstiga saab tutvuda siin.
Oleme hämmeldunud toitumissoovituste mõne lõigu üle. Kõige enam nörritab uuendatud teksti semantiline aspekt ehk soovitustes kasutatud sõnastus ning rõhuasetused. Kuid ka mee kui toiduaine omaduste kirjeldus näib viitavat ebapiisavale teadlikkusele või ülemäärasele poliitkorrektsusele; meile teadaolevalt on meel mitmeid omadusi, mis eristavad teda teistest toiduainetest, millega mesi samasse gruppi on pandud.
Meie järelepärimisele saabunud vastuses viitas TAI toitumissoovituste uuenduste töörühma juht Tagli Pitsi, et „mesi kuulub toidusoovitustes suhkru ja maiustustega samasse toidugruppi juba alates toidusoovituste esmasest loomisest Eestis aastal 2004“. Tõsi, aga varem oli selle grupi nimi „Suhkur, maiustused, magusad ja soolased näksid“. Uuendatud soovitustes on selle grupi nimi „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud.“ Me ei ole nõus, et meele, mille mitmed kasulikud omadused on ka teaduslikku tõestust leidnud, on toitumissoovitustes külge riputatud silt: ebavajalik.
Miks on mesi selles toidugrupis? Tagli Pitsi: „Mesi annab peamiselt energiat, seda eelkõige lihtsuhkrute (glükoos, fruktoos) näol. Vitamiinide ning mineraalainete sisaldus mees on praktiliselt olematu. Seega annab mesi energiat, kuid ei varusta organismi toimimiseks vajalike toitainetega – see muutub eriti kriitiliseks väiksema energiatarbimise juures (lapsed, vanemaealised). Kuigi mees sisalduvad suhkrud on nn looduslikud, on Euroopa Toiduohutusamet klassifitseerinud mees (ka mahlas, mahlakontsentraatides ja siirupites) leiduvad suhkrud vabadeks suhkruteks, mida tuleks saada võimalikult vähe https://www.efsa.europa.eu/en/news/added-and-free-sugars-should-be-low-possible .“
Oleme teadlikud, et enamiku meest moodustavad suhkrud, kuid ei nõustu sellega, et energia on ainus, mida mesi organismile annab. Eesti mesinduskogu andis mullu välja teatmiku „Mesi teadlaste luubi all“, mis pakub kompaktset ülevaadet mee kohta tehtud teadusuuringutest. Toome selle teatmiku abil punkthaaval välja, mis teeb mee eriliseks energiaallikaks. Et pilt oleks selgem, kõrvutame mett siin valge suhkruga.
- Mesi on looduslik ja vähem töödeldud. Mesi on looduslik toiduaine, mis enne tarbimist läbib minimaalse töötlemise ega sisalda tööstuslikke lisandeid.
- Toitainesisaldus. Mesi sisaldab mitmesuguseid looduslikke ühendeid, mida suhkrus ei leidu: peale süsivesikute väikestes kogustes vitamiine ja mineraale, nagu B-vitamiinid, kaltsium, raud, magneesium, kaalium ja tsink.
- Mees leidub kasulikke antioksüdante nagu flavonoidid ja fenoolhapped, mis võivad aidata kaitsta keha vabade radikaalide põhjustatud kahju eest. Mee antioksüdantne mõju tuleb just nendest ühenditest (Salonen et al., 2017).
- Antibakteriaalsed omadused. Mesi sisaldab looduslikke antibakteriaalseid ja põletikuvastaseid aineid, mis võivad aidata haavade ja põletike ravis ning immuunsüsteemi tugevdamisel.
- Ensüümid ja prebiootikumid. Mesi sisaldab vähesel määral prebiootikume, mis võivad toetada soolestiku mikrobioomi kasvu ja parandada seedimist.
Peale selle tuuakse teatmikus välja, et mee glükeemiline indeks (GI) on madalam kui lauasuhkrul, mis tähendab, et mesi põhjustab vere glükoositaseme tõusu mõnevõrra aeglasemalt ja väiksemas ulatuses kui lauasuhkur. Lisaks sisaldab mesi tsinki ja vaske, mis mängivad olulist rolli insuliini ja glükoosi metabolismis. Ka ei ole mee söömisel täheldatud suhkru tarbimise negatiivseid toimeid. (Mohd Ramli et al., 2021; Palma-Morales et al.,2023). Seetõttu arvatakse, et teised mee komponendid, nagu antioksüdandid (nt fenoolühendid ja mõned vitamiinid), võivad aidata kaasa suhkrute negatiivsete mõjude vähenemisele.
Sellest hoolimata rõhutame, et mesi siiski kõrge GI-ga ja energiarikas toiduaine ning seda tuleb tarbida mõõdukalt.
— (kokkuvõtte lõpp)
Üsna hästi on teada mee immuunsüsteemi tugevdav toime. Selles osas saame toetuda ka TAI hallatavas portaalis toitumine.ee välja toodud vastusele küsimusele „Kas mesi on kasulik või mitte?“ Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi assistent Kaie Martverk nii: “Kui on tegemist kvaliteetse meega, siis omab see kindlasti immuunsüsteemi tugevdavat toimet. Mees on palju bioaktiivseid ja antibakteriaalse toimega ühendeid, palju erinevaid mikroelemente. Kõik meed ei ole ühesuguste omadustega ja kvaliteet oleneb väga palju ka töötlemisest. Parem on kasutada kodumaist kui odavat importmett.”
Meile saadetud kirjas rõhutas Tagli Pitsi, et töörühma soovitus ei ole kindlasti mett mitte tarbida, vaid vaadata üle kogu „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud” toidugruppi kuuluvate toitude tarbimine ning, eelkõige tervise seisukohalt, püüda hoida seda alla maksimaalselt lubatu. „Nagu toidugrupi nimigi ütleb, ei ole sellesse toidugruppi kuuluvad tooted organismi toimimiseks vajalikud, kuid see ei tähenda, et neid üldse tarbida ei tohiks,“ ütles ta. „See, kas ja milliseid valikud keegi oma toidulauale selle toidugrupi toodetest teeb, on inimese enda vaba valik.“
Kui vaba valik, siis meie valime mee! Kuni 4 teelusikatäit päevas on kogus, mida sellest toidugrupist on lubatud tarvitada ka uutes riiklikes toidusoovitustes.
Rohkem saab mee koostise ja mõju kohta inimese organismile lugeda https://sekkumine.mesinduskogu.ee/wp-content/uploads/2024/09/Mesi-teadlaste-luubi-all.pdf