Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas toimunud tänavusel mesinduse ümarlaual tõdeti, et põllumeeste, mesinike ja ametkondade koostöö on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Positiivne on see, et 2025. aastal ei tuvastatud ühtegi juhtumit, kus mesilasperede hukkumise põhjuseks oleks olnud taimekaitsevahendite väärkasutus. See näitab, et teadlikkus ning vastutustundlik käitumine põllumeeste seas on kasvanud ning ühine töö mesilaste kaitsel kannab vilja.
Ümarlaual osalenud Eesti Mesinike Liidu esindajad tõid samas esile, et lisaks mesilaste kaitsmisele tuleb senisest rohkem väärtustada ka mesilaste tehtavat tolmeldamistööd. Mesilased ei ole üksnes mee tootjad – nad täidavad olulist rolli kogu põllumajanduse toimimises ning aitavad kaasa paljude kultuuride saagikusele ja kvaliteedile.
Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Soomes ja Taanis, on tolmeldamisteenus põllumajanduses juba tunnustatud ning selle eest makstakse mesinikele tasu. Eestis selline süsteem seni puudub, kuigi põllukultuurid saavad mesilaste tegevusest märkimisväärset kasu. Arutelul leiti, et õiglane oleks otsida võimalusi, kuidas tolmeldamise väärtust ka Eestis paremini arvesse võtta ning kujundada meetmeid või toetusi, mis hõlmaksid lisaks põllumeestele ka mesinikke.
Ühe olulise teemana käsitleti ka korjemaade toetust, mille eesmärk on rajada mesilastele ja teistele tolmeldajatele sobivaid õistaimede alasid. Toetus on põllumeeste seas väga populaarne ning tänavuseks aastaks ette nähtud maht kasutati kiiresti ära. Mesinike poolt tõstatati küsimus, kas selliste meetmete puhul võiks osa toetusest jõuda ka mesinikele, kelle mesilaspered nendele aladele tolmeldamisteenust pakuvad.
Mesinike hinnangul ei tohiks mesiniku kasu piirduda ainult võimaliku lisameega. Tolmeldamine on ökosüsteemi toimimiseks hädavajalik teenus, millest võidavad nii põllumajandustootjad, looduskeskkond kui ka tarbijad. Seetõttu on oluline, et tulevikus käsitletaks mesinikke senisest enam võrdsete partneritena ühises põllumajandus- ja keskkonnapoliitikas.
Kohtumisel arutati veel taimekaitsevahendite kasutamise reegleid, öiste pritsimiste võimalikke riske mesilastele ning paagisegude mõju tolmeldajatele. Samuti rõhutati vajadust jätkata teadusuuringuid, et hinnata erinevate taimekaitselahenduste pikaajalist mõju mesilastele ja teistele kasulikele putukatele.
Mesinduse ümarlaua osapooled pidasid oluliseks jätkata regulaarset koostööd ja avatud suhtlust. Ühine eesmärk on hoida Eesti põllumajandus tootlikuna ning samal ajal tagada mesilaste ja teiste tolmeldajate hea käekäik.
EMLi juhatus
