Eesti Mesinike Liidu juhatus esitab järgmise ettepaneku mesilaspere toetuse tulevaseks kasutamiseks, lähtudes tänavu kevadel EMLi liikmetelt kogutud arvamustest, aprillis regionaal- ja põllumajandusministeeriumile saadetud tagasisidest eelnõule ja EMLi juhatuses toimunud arutelust.
Vastavalt Eesti Mesinduskogu otsusele saadavad mesinduskogule oma ettepaneku kõik mesindusorganisatsioonid. Mesinduskogu teeb nende põhjal sektori ühise ettepaneku, mis esitatakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumile oktoobris 2025.
Taust
Oma varasemas tagasisides tõime välja, et mesilaspere toetus praegusel kujul ei aita lahendada kahte kõige olulisemat probleemi, mis Eesti mesindussektorit vaevavad:
- mesilaste haigused ja nende levik,
- mee võltsimine ja sellest tulenev turu usaldusväärsuse langus.
Just nende probleemide lahendamisel võiks mesilaspere toetusest olla reaalselt kasu. Oleme seisukohal, et toetuse raha tuleks strateegiliselt suunata riiklikesse algatustesse, mis tegelevad süstemaatiliselt mesilaste tervise parandamise ning mee kvaliteedi ja ehtsuse tagamisega. Taoline strateegiline lähenemine aitaks luua õiglasema ja usaldusväärsema meeturu ning tagaks ausa hinnataseme kõikidele tootjatele.
Seetõttu teeme ettepaneku vaadata mesilaspere toetuse kasutusviiside tulevikku ning kaaluda järgmisi kahte sihti:
- toetuse suunamine mesilaste terviseseireks ja mee kvaliteedi analüüsiks ning
- mee võltsingute vastaseks süstemaatiliseks seireks ja kontrolliks.
- Mesilaste terviseseire ja mee kvaliteedi analüüs
Mesilashaigused ei tunne tarupiire – ühe pere nakatumine võib kiiresti ohustada kogu piirkonna mesilaid. Eriti suureks riskiks on nähtamatu, registrisse kandmata mesinduse osakaalu kasv, mis suurendab haiguste leviku ohtu kogu riigis.
Tõhusaks lahenduseks oleks süsteem, kus PRIA registris olevatel väikemesinikel oleks võimalus riigi toel teha regulaarseid analüüse – nii haiguste kui ka mee kvaliteedi osas. Need analüüsid toimuksid riiklikes laborites, võimalusel tasuta või minimaalset omaosalust nõudes. Analüüsitulemusi saaks kasutada nii sektori seisundi kaardistamiseks kui ka teadusuuringute sisendiks. Näiteks võiks riigi toel viia läbi keerukamaid laborianalüüse (DNA-profiilid, TMR, suhkrusisaldus, aminohapped jms), mille alusel oleks võimalik hinnata nii mee kvaliteeti kui ka haiguste levikut erinevates Eesti piirkondades. Selline süsteem looks tugeva teadusliku aluse, millele toetuda nii meetootmises kui ka poliitika kujundamises.
- Mee võltsingute vastane seire ja kontroll
Eesti meeturg kannatab olukorras, kus turule tuuakse odavat, tihti võltsitud päritoluga mett. Võltsmesi viib alla Eestis ausalt toodetud mee hinna ning kahjustab nii tootjate kui tarbijate huve. Lahendusena näeme vajadust toimiva riikliku seiresüsteemi järele, mis võimaldaks võltsinguid tuvastada ja vajadusel sanktsioneerida. Selleks võiks:
- suurendada jaemüügis ja hulgimüügis olevate meeproovide kontrolli mahtu,
- kasutada paralleelselt erinevaid kaasaegseid analüüsitehnoloogiaid,
- luua “Eesti mee andmebaas”, kuhu koondataks usaldusväärsete proovide tulemused.
Mõne aastaga kujuneks välja arusaam, millised laborimeetodid on kõige tõhusamad võltsingute tuvastamiseks. Juba sellise seiresüsteemi olemasolu mõjuks tõhusa heidutusena võimalikele petturitele ning aitaks taastada Eesti mee mainet, parandada ausate tootjate müügivõimalusi ning toetada teadusarengut.
Üleminekuvajadus: praegused piirangud ja ajutine ettepanek
Mõistame, et selliste süsteemide käivitamine eeldab organisatsioonilist valmisolekut, selgeid kokkuleppeid ja investeeringuid IT-lahendustesse ja protsesside ülesehitamisse. Täna puuduvad Eestis kindlad kokkulepped, protseduurid ja digitaalsed süsteemid, mis taolist tulevikulahendust toetaksid.
Seetõttu on EMLi arvamus: kuni töötatakse välja lahendus mee võltsingute ja mesilaste tervise seireks ning mee kvaliteedinormide kehtestamiseks, kasutada mesilaspere toetust võrdselt kõikide mesindusega tegelevate ettevõtjate toetamiseks.
ETTEPANEK:
Edaspidi makstakse mesilaspere toetust kõigile ettevõtjatele, kelle vähemalt üheks tegevusalaks on EMTAKi järgi märgitud 01481 MESINDUS, sõltumata mesilasperede arvust.
Põhjendus
- Väiketootjate majandusvõimekuse ja toidujulgeoleku tagamine
Mesilaste pidamine on sageli eraldiseisev tegevusharu või osa maapiirkondade väiketalude majandusmudelist. Samuti on see tihti kaastegevusharu muude loomade, näiteks lammaste ja kanade pidamise kõrval või aianduse kõrval. Väiketalud on aga Eesti regionaalse julgeoleku ja toidujulgeoleku seisukohast ülioluline alustala. Nende püsimine tähendab, et hajaasustatud piirkondades on kohalikel elanikel võimalik väiketootjatena toime tulla.
Praeguses majanduslikus olukorras on väiketalude roll pigem kriisist välja aitamine ja võimaluse andmine kasvamiseks, kuid see ei vähenda nende tähtsust. Väiketootjad on kohalike kogukondade selgroog, sest nad tagavad paindliku toiduga varustamise kohalikul tasandil ka siis, kui muud tarneahelad katkevad. - Mesindus kui kultuuripärandi kandja
Mesilaste pidamine väikemajapidamistes ja taludes väikeettevõtluse vormis on oluline mesinduse kui kultuuripärandi säilitamisel. Mesinduse oskusi kantakse edasi tihti põlvest põlve ning neid oskusi hinnatakse ja pärandatakse. Teadmised mesilaste pidamisest, nende kasust looduses ja mesindussaaduste majandamisest on eestlaste elav pärand. Mesinduse traditsioone on sajandeid hoitud ja neid antakse edasi uutele põlvkondadele.
Mesindus on täna tegevusena suunatud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, mis tähendab, et selle säilitamist peetakse oluliseks ka riiklikul tasandil. Toetuse maksmine mesindusalal tegutsevatele ettevõtjatele on seega ühtlasi investeering meie kultuuri ja vaimse pärandi püsimisse. - Tolmeldamisteenus kui ühiskondlik tulu
Iga mesilaspere pakub loodusele tolmeldamisteenust. See tähendab, et mesilased aitavad kaasa põldude, aedade ja metsade saagikusele. Tolmeldamine on rohelise mõtteviisi, kestliku ja säästliku looduses majandamise ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alus.
Mesilased on looduses kõige tähtsamad tolmeldajad. Ilma nendeta ei valmi õunad, ploomid ja pirnid, ei kasva köögiviljad ega paljud teised toidukultuurid. Lisaks on üha tavalisem, et põllumehed kasutavad mesinike abi suurte põldude tolmeldamiseks ja saagikuse parandamiseks. Seega on mesilaspered otseses mõttes osa põllumajanduslikust tootmistsüklist ja nende olemasolu on riigi põllumajandusliku edukuse eeltingimus. Eesti kliimavöötmes on mesilaste tolmeldamistegevuse kaudne tulu ühiskonnale 8–10 korda suurem kui meetoodangu väärtus. Kui Eesti mesilate aastane meetoodang on 1500–1600 tonni väärtuses 15–16 miljonit eurot, siis tolmeldamise majanduslik kasu ühiskonnale on ligikaudu 150 miljonit eurot.
Selle tulu tootmises osalevad kõik mesilad, alates esimesest perest. Väikemesilad täidavad olulist rolli ka seal, kuhu suurmesilate korjeulatus ei jõua – hajusalt asetsevad väikemesilad tolmeldavad looduslikke ja aianduslikke kultuure põldude servades, metsaservadel ja aedades.
Statistika järgi moodustavad väikemesinikud, kellel on kuni 15 mesilasperet, 70% kõigist mesinikkest ja 30,8% kõigist mesilasperedest. Nende panus tolmeldamise kaudu on ligikaudu 45 miljonit eurot kaudset tulu ühiskonnale.
Täiendav kaalutlus: registreerimise langus ja veterinaarse järelevalve nõrgenemine
Pärast toetuse suunamist vaid suurematele mesilate pidajatele on paljude väikemesinike motivatsioon mesilasperesid PRIA registris registreerida langenud.
See halvendab riigi ülevaadet mesilaspere levikust ja raskendab haiguste varajast avastamist. Veterinaararstid ja usaldusmesinikud on mures: kui mesilaspered jäävad registrist välja, ei jõua haiguspuhangute info õigel ajal nendeni. Ravimata pered võivad muutuda varroosi ja muude haiguste kolleteks, mis ohustavad kogu sektori tervist.
Mõju
- Väikemesinike väärtustamine ja elu maal
Kui toetus makstakse kõigile ettevõtjatele, siis tunnevad ka väikemesinikud, et nende panus kohalikus kogukonnas on oluline. See aitab neil püsida ja jätkata tegutsemist maal, mis omakorda suurendab kogukondade isevarustuse taset. Nii paraneb riigi toidujulgeolek tervikuna. - Õiglasem jaotus ja koostöö soodustamine sektoris.
Toetus jaotub loogiliselt ja ühtlasemalt kõikide mesilasperesid pidavate ettevõtjate vahel. See annab aluse koostöö tugevnemisele ja sektoris ühtsema tegutsemise taastekkeks. Kui toetuse jaotumine tundub õiglane, kasvab ka usaldus ja valmisolek ühiselt tegutseda. - Jälgitavuse ja korrastatuse suurenemine.
Kui mesilaspere toetust makstakse ka väiksematele ettevõtjatele, tekib neil motivatsioon oma mesilaspered PRIAsse registreerida. See omakorda parandab mesilasperede üle arvestuse pidamist, aitab haiguste leviku korral kiiresti reageerida, annab põllumeestele vajaliku orientiiri taimekaitsetööde planeerimisel ja korjealade määramisel ning tagab riigile selge ja korrastatud ülevaate olemasolevatest mesilasperedest.
Kokkuvõte
Seetõttu teeb Eesti Mesinike Liidu juhatus ettepaneku, et mesilaspere toetust makstaks kõigile ettevõtjatele, kelle üheks tegevusalaks on mesindus, sõltumata mesilasperede arvust. See lähenemine on kooskõlas toetuse eesmärgiga tagada toidujulgeolek, suurendada mesindussektori konkurentsivõimet, hoida kultuuripärandit ja toetada bioloogilist mitmekesisust.
