2025 jääb Eesti mesinduslukku kui suurte kontrastide aasta: sektor seisis silmitsi riiklike toitumissoovituste kriitikaga mee aadressil, pidi tunnistama universaalse, kõigile makstava mesilasperede toetuse kaotust ja leppima erakordselt kehvade korjeilmadega. Teisalt märgati mesindust rohkem kui viimasel ajal harjumuspärane: esimest korda ajaloos valiti aasta põllumeheks mesinik, mesilastepidamine on teel Eesti vaimse kultuuripätandi nimistusse ning põllumajandusminister nõustus mesindussektori sooviga valida mee märgistamise muutmisel rangem tee.
Aasta alguse vastuseis: mesi vs suhkur. Jaanuar algas terava konfliktiga Tervise Arengu Instituudiga – TAI uutes toitumissoovitustes liigitati mesi tavaliste lisatud suhkruga toodetega samasse kategooriasse; toidupüramiidil oli mesi lausa tipus kui toiduaine, mida on parem vältida. TAI avaldus vallandas mesinike, meesõprade ja teadlaste vastuseisu. Eesti Mesinike Liit ja teadlased asusid aktiivselt selgitama, et mesi on bioaktiivne elus toit, mitte tühi süsivesik. See debatt tõstis mesinduse meedias fookusesse juba aasta esimestel nädalatel.
Koostöö: 6.-7. veebruaril käisime Riias, et osaleda Põhja- ja Baltimaade mesindusnõukogu konverentsil. Eestist esindasid Aleksander Kilk, Aivar Raudmets ja Krista Kivisalu, lisaks esinejad-teadlased; lähemalt saab lugeda siit.
Mesindusteadus: 11. veebruaril sai Eesti endale kolmanda mesindusdoktori – Sigmar Naudi lõpetas Eesti Maaülikooli doktoriõppe. Tema doktoritööst „Factors affecting beekeeping sustainability: pathogen spread, diagnostics and queen breeding” (“Jätkusuutlikku mesindust mõjutavad faktorid: patogeenide levik ja diagnostika, mesilasemade aretus”) selgus, et mesinduse jätkusuutlikkus sõltub pestitsiidide ja muude keskkonnaohtude mõistmisest.
Mesindus vaimse kultuuripärandi nimistusse. Mesilastepidamine kodumajapidamistes on osa traditsioonilisest eluviisist Eestis. Seda on märganud Eesti Rahvakultuuri keskus ja veebruaris tehti meile ettepanek alustada koostööd, et mesilastepidamine saaks kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Võtsime rõõmuga ettepaneku vastu; meie poolt alustas tööd nimistusse saamise nimel Marje Riis. Tööprotsess on pikk ja tõenäoliselt jõuab mesilastepidamine kultuuripärandi nimistusse järgmise aasta jooksul. Omalt poolt koostasime teemalogo, et hoida mesinduse teekonda kultuuripärandisse mugavalt silme ees.
Uus juhatus. Organisatoorselt oli 2025. aasta EML-is suurte muutuste aeg, kuna juhatuse koosseis uuenes suisa kahel korral. Märtsis valisime uue juhatuse, kuna senise juhatuse volituste aeg sai täis; uude juhatusse valiti Helen Michaels, Katri Kaar, Mihkel Kalda ja Valmar Palmsaar, senisest juhatusest jätkas Aleksander Kilk. Värske energia tõi palju elu ja liikumist: EML alustas infohommikute sarjaga veebis ja osales aktiivselt mesindussektorisse sekkumise uue perioodi ideekorjes.
Kaotatud lahingu lugu. Kõige pingelisem teema äsja alustanud uue juhatuse töös oli aga ilmselgelt mesilasperede toetuse maksmise muudatsute teema. See algas samal päeval juhatuse valimistega – valimiskoosolekule saatis ministeerium oma visiooni eelnõust, mille järgi makstaks edaspidi toetust ainult neile mesinikele, kes on juriidilised isikud ja peavad vähemalt 16 mesilasperet. Uue juhatuse alles kujunev tiim andis oma parima, et selgitada selle, juba 2024. aasta sügisel alguse saanud muudatuse tausta ning tõestada ministeeriumile, miks on vajalik jätkata mesilasperede toetuse maksmist kõikidele mesinikele, sõltumata mesilasperede arvust. Juba vana juhatus oli saatnud ministeeriumile kirja ettepanekuga jätkata toetusega endisel moel (19.02), kuid sellet hoolimata läkitas ministeerium 25.03 eelnõu kooskõlastusringile ja soovitas sektoril avaldada selle kohta arvamust. Korraldasime küsitluse oma liikmete seas ja saatsime 7.04 ministeeriumile taas liidu seisukoha määruse muutmise kohta, selle tekstiga saab tutvuda siin. 9. aprillil kohtusid sektori esindajad ministeeriumis. Paraku jäi nii, nagu eelnõus kirjas, st riik toetab ainult toidutootjaid ja alla 16 pere pidajaid nende hulka ei loeta. Kohtumise tulemusi saab meelde tuletada siit.
Toetuse statistika: kui 2024. aastal taotles mesilaspere toetust PRIAst 1935 mesinikku kokku 35 553 mesilasperele, siis aastal 2025. aastal jagunes toetus vaid 332 meetootja vahel.
Muutused tiimis. 1. mail lahkus töölt meie kontori hea haldjas Hilja Otsus. Samal päeval alustas tegevjuhina tööd senine kommunikatsioonijuht Krista Kivisalu.
Suvi: suve märksõnaks on Olustvere. Sel aastal sai Olustvere EMLi jaoks olulisemaks kui kunagi varem – juunis kolisime oma kontori Tallinnas Olustverre ja samal kuul pidasime Olustveres suvepäevi. Tänavu katsetasime suvist kokkusaamist kahepäevastena – esimesel päeval oli osalejaid 130+, kuid teiseks päevaks jäi kohale vaid paakümmend mesinikku; ju sundis suvepäevade ajal valitsenud päikseline ilm mesinikke koju kiirustama. Mesinike pidu märkas ka ERR, lõik meie suvepäevadest jõudis eetrisse 11. oktoobri Maahommikus.
Looduse surve: suvi 2025 jääb meelde kui viimaste kümnendite kehvemaid saagiaastaid. Jahedad ööd ja sagedased vihmasajud pärssisid nektari eritumist ja mesilaste korjet, eriti hull oli olukord Lõuna-Eestis. Oli piirkondi, kus saak jäi 50% tavapärasest madalamaks.
Uus taskuabiline: augustis ilmubsmesindussekkumise rahastusel koostöös maaülikooli teadlastega trükis “Valik Eesti õietolmu värve.”
Meesaadikud: alustasime noorte mesindushuvliste juhendajate koolitustega ehk tegime 23. juulil ja 9. augustil Olustveres esimesed loengud neile, kes tahavad saada või täiendada oskusi, et rääkida lastele ja noortele mesilastest ja meest. Järgmisel aastal jätkame; koolituse eesmärk on toetada mesinikke õppeprogrammi kirjutamisel ja loodushariduskeskuste loomisel ning saada mesilasteemaliste koolituste eest ka tasu.
Meefestival: korraldame mesinike teabepäeva 6. septembril Karksi-Nuia meefestivali raames. EMLi läbi viidud rahva lemmikmee konkursil saab teist aastat järjest esikoha Helen Baumanni mesi Pärnumaalt.
Apimondia. Nii lähedale meile satub Apimondia harva. Ülevaate ülemaailmsest mesinike kohtumissündmusest Kopenhaagenis 26.-29. septembril tegid ajakirja Mesinik talvenumbrisse Aleksander Kilk ja Mario Kalvet.
EML on väljas EPA messil. Koos Läti Mesinike Liiduga tutvustame mee maitseid ja mesindust EPA2025 messil 8. – 9. oktoobriniTartus Raadil Eesti Rahva Muuseumis. Aastanäitus tõi kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid, sh ka meie, mesinikud.
Sügisene erakorraline muudatus: 18. oktoobri üldkogul toimus EMLi juhatuses taas muudatus, kuna senine esinaine Helen Michaels pidi tervislikel põhjustel tagasi astuma; samuti astus tagasi Katri Kaar. Nende asemele valiti Inge Parring, Kairi Raime ja Tarvo Siilaberg, kevadel alustanud koosseisust jätkasid Aleksander Kilk, Mihkel Kalda ja Valmar Palmsaar. Juhatus on nüüd kuueliikmeline.
Aasta tegijad: sügisesel üldkogul valisime ka selle aasta silmapaistvaimad – aasta mesinikuks valitakse Daniil Brant ning aasta mesilaste ja mesinike sõbraks Krista Kivisalu.
Jätkub koostöö Läti Mesinike Liiduga: meehommiku kampaaniaks kohandame Eestile sobivaks reklaambännerid „Ole valmis talve väljakutseteks – nii palju energita ühes lusikatäies mees! Meehommik 21. novembril”. Meehommikut peeti meile teadaolevalt 22 lasteasutuses ja lastele käis meetarkusi jagamas 17 mesinikku. Esimest korda võtsid meiega ühendust lastasutused, kel veel ei ole “oma mesinikku”, aga kes väga soovivad teda saada.
Ajalooline tunnustus: sügisel kehvast saagist tegi mesindusajalugu Taavi Tull – esmakordselt Eesti ajaloos pälvis aasta põllumehe tiitli mesinik. See oli tugev signaal mesinduse kui olulise põllumajandusharu tunnustamisest riigi tasandil.
Koostöö naaberriikidega: Eesti kannab tänavu Põhja- ja Baltimaade mesindusnõukogu eesistujamaa tiitlit; seega korraldas EML traditsioonilise seitsme liikmesriigi veebikohtumise 28. novembril. Veebikohtumise teemaks oli naabrite meeaasta ülevaade ja valmistumine NBBC konverentsiks, mis toimub 29.-30. jaanuaril Tallinnas.
Mee märgistamise määruse muudatus: juba aasta algul olid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu jõudnud kokkuleppele karmistada mee (ja mahlade ja mooside) märgistamise nõudeid, sh kohustati etiketil välja tooma konkreetsed päritolumaad, mitte piirduma fraasiga “pärit väljastpoolt Euroopa Liitu”. Nüüd oli ministeerium ette valmistanud eelnõu, mille järgi valiks Eesti märgistamise n-ö leebema tee; sektor aga polnud sellega nõus. 16. detsembril toimus Eesti Mesinduskogu palvel regionaal- ja põllumajandusministeeriumis mesindussektori ja ministeeriumi esindajate ümarlaud, et selgitada mesindussektori seisukohta määruse „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmisel. Sektor palus, et Eestis tuleb rakendada meesegude märgistamisel rangemat korda, mille kohaselt märgitakse mee etiketile kõik päritoluriigid koos nende osakaalude ja lubatud ±5% tolerantsiga, tuginedes ettevõtjate jälgitavusdokumentidele. Seni oli ministeeriumi koostatud eelnõus lähtutud lihtsustatud ehk leebemast variandist, mille kohaselt tuleb etiketil esitada vaid neli suurema osakaaluga mee päritoluriiki koos protsentidega, ülejäänud ilma protsentideta. Minister soostus sektori ettepanekuga.
Kui eelmise aasta kokkuvõtteks kirjutasime: oleme elus, kõigest hoolimata, siis seekord võime märksa kõvema häälega öelda: mesindus ei ole mingi ääremärkus! Jah, me oleme väikesed ja ei saa alati süsteemi vastu, aga see ei tähenda, et meid ei ole olemas. Meie, mesilaste pidajad, oleme oluline osa toidutootmisest, keskkonnahoiust ja elavast vaimsest kultuuripärandist!
