Et Eesti mesindus pääseks vaimse kultuuripärandi nimistusse, saavad kaasa aidata kõik, kelle koduses majapidamises on mesilased. Selleks palume hiljemalt 30. juuniks täita küsimustik, mille leiad SIIT.
Vaimne kultuuripärand tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegu. See on elav pärand, mis annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse tunde. Vaimse kultuuripärandi nimistu on üks elava pärandi hoidmise ja mõtestamise vahendeid. Nimistu sissekannetes räägitakse sellest, kas ja kuidas antakse teadmisi ja oskusi edasi ning mis võib edasiandmist ohustada.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti mesinike liidu koostöös, mis algas tänavu veebruaris, on aastal 2025 käimas mesinduse vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmise protsess. Praeguseks on tehtud selle töö esimene etapp ehk valminud on ideekavand „Mesilaste pidamine kodumajapidamistes“; see on saanud vaimse kultuuripärandi nõukogus heakskiidu. Sellele järgneb materjali kogumine ehk ankeetidele vastamise aeg. Seejärel saab koostada sissekande vaimse kultuuripärandi nimistusse. Sissekanded lähtuvad tänapäevast ja selleks ongi oluline iga mesiniku abi. Küsimustiku vastused annavad ülevaate, kuivõrd antakse mesindusalaseid teadmisi, oskusi, uskumusi ja kombeid edasi tänapäeval.
Nimistu sissekandeid koostavad pärandikandjad. Vaimset kultuuripärandit aitab elus hoida Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes peab rahvakultuuri valdkondlikku andmebaasi, haldab vaimse kultuuripärandi nimistut vastavalt UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonile ja korraldab rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonna koolitusi. Eesti elava vaimse kultuuripärandi nimekirjas olevate sissekannetega saab tutvuda SIIN.
Mesinduse kandmist vaimse kultuuripärandi nimistusse veab eest meie kogenud koolitaja, pärandikandja Marje Riis. Rahvakultuuri keskuse poolelt juhendab ja toetab vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm.
