Kolmapäeval, 9. aprillil kohtusid mesinike esindajad regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametnikega, et arutada mesilaspere toetuse määruse muudatusi ja sektori ootusi. Sektorit esindasid Helen Michaels ja Aleksander Kilk (EML), Raimo Mihkelson (EMM), Mario Kalvet (EKMÜ), Raul Orglaan (SMÜ), Rain Tõnson (Põltsamaa MS ja Tallinna MS), Jaanus Tull (EMTS), Aivar Raudmets ja Sigmar Naudi (PhD, mesindusteadur). Ministeeriumi poolt osalesid kohtumisel biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, toiduohutuse osakonna nõunik Ülle Pau, peaspetsialist Helena Vaher, valdkonnajuht Kai-Liis Nõlvak ja osakonnajuhataja Kristel Maidre.
Ministeerium väljendas kohtumise alustuseks konkreetselt oma seisukohta: riik toetab tootjaid, kes panustavad toidujulgeolekusse. Seega läheb ministeerium edasi määruse muudatusega nii, nagu see eelnõus kirjas on: 2025. aastal saavad toetust vaid ettevõtjatena registreeritud isikud (OÜd ja FIEd), kellel on vähemalt 16 mesilasperet.
Küll aga nõustusid ministeeriumi esindajad mesinike kriitikaga, et eelnõu selgitustöö ja kommunikatsioon on olnud puudulikud ja eksitavad, sest määruse eesmärk muutub. Seni on muudatust esitatud kui „tehnilist korrastust“, kuid tegelikult on tegu riikliku poliitika muutumisega. Mesinike sõnul vajab selline suur muudatus ausat, siirast ja arusaadavat selgitust kõigile asjaosalistele. Nii oleks pidanud olema algusest peale kommunikatsiooni keskmes toetuse eesmärgi ja nimetuse muutmine. Mesinike esindajad tegid ettepaneku muuta toetuse nimi sisule vastavaks, näiteks: „Mesilaspere ettevõtjatoetus“. See väljendaks üheselt, et toetus on mõeldud ettevõtjana tegutsevale mesinikule.
Samuti paluti seletuskirjas selgelt välja tuua uue toetussüsteemi eesmärgid, st ettevõtluse toetamine ja toidujulgeoleku tagamine. Ministeerium lubas teha seletuskirjas paranduse.
EML algatas kohtumisel diskussiooni, et kaitsta väikemesinike õigust osaleda täisväärtuslikena mesinduses ja saada toetust alternatiivsete lahenduste kaudu. Ministeerium selgitas, et ajaliselt ei ole enam võimalik muuta selle aasta määrust, kuid oli avatud EMLi ettepanekule suunata vahendeid sektorisse edaspidi muul moel, näiteks haiguste seireks ja paremaks järelevalveks ning mesindussekkumise kaudu väikemesinikele suunatud tegevusteks. EML tõi välja, et taoliste eesmärkide korral oleks ootuspärane toetada väikemesinike arenguvõimalusi ning ettevõtjaks kasvamist. Samuti tõi EML lauale küsimuse, mis on riigipoolne huvi ja hüve, mida mesindus saab koos riigiga edendada.
Ministeerium tegi ettepaneku, et sektor koguks kokku ja esitaks neile selle aasta septembriks konkreetsed ettepanekud, kuidas parandada toetuse jagamist järgmistel perioodidel. Selge on, et vastus sellele küsimusele tulebki leida sektoril endal.
Kokkuvõtteks: mesindussektor ei saanud seekord ministeeriumist kõiki mesinikke rahuldavat lahendust. Rasked ajad nõuavad loovaid lahendusi, kuidas jaotada vähest ressurssi edaspidi võimalikult targalt ja nii, et iga mesinik tunneks, et ta on väärtustatud. Seda suunda hoiame me koostöös, mesindusorganisatsioonid omavahel ning oma liikmeid aktiivselt kaasates.
Helen Michaels, EMLi juhatuse esinaine
Mario Kalvet, EKMÜ juhatuse esimees
Aivar Raudmets, mesindussekkumise projektijuht
