Eestis on kogemusi nii kraini kui itaalia rassi ja Buckfasti tõugu mesilastega. Olulisem kui tõuline või rassiline kuuluvus on mesilasema kvaliteet. Mesilasema omadustest oleneb terve pere iseloom ja käitumine.
Osta mesilaspere mesinikult, kelle usaldusväärsuses saad tema kodulehelt või mujalt eelnevalt veenduda. Korraliku mesiniku mesilaspered on elujõulised, suure toodanguvõimega ja püsivad rahulikult kärgedel, ei kipu nõelama ega sülemlema. Mesilaspered peavad olema varroalesta vastu tõrjutud ja haudmemädaniku suhtes kontrollitud, samuti peab müüja teadma mesilasema vanust. Eelista noore ja märgistatud mesilasemaga peret. Vali mesinik, kes müüb mesilaspere sama tüüpi raamidel, millega ise mesindada soovid, muidu ei sobi ostetud raamid sinu tarru.
Eesti on aegade jooksul ikka harrastatud ka sülemite püüdmist ja ostmist, kuid seda ei saa soovitada – on oht, et võõra sülemiga tuleb kaasa haigusi, näiteks Ameerika haudmemädanik, mille eostest lahtisaamine tähendab aastate pikkust võitlust. Kui otsustad sülemi kasuks, eelista sellist, mis on läbinud karantiini, millele on tehtud varroatõrje ja vahetatud ema.
Mesinikult ostes saad tavaliselt kuueraamilise pere, see mahub parajasti kärjekandekasti. Tavaliselt lepitakse kokku, et pere ostjal peab endal olema kärjekandekast, müüja tõstab sinna sisse 4-5 mesilastega kaetud haudmekärge, 1-2 söödakärge ning muneva mesilasema. Kevadel müüakse ületalvitunud mesilasperesid, neid on võimalik kätte saada sõltuvalt ilmast aprillis või mais. Mesinikud teevad ka suvel peresid, neid müüakse tavaliselt alatest juuni teisest poolest. Mesilasperet transporditakse õhtusel ajal.
Pere ostmisel küsi, milliste ravimitega on tehtud varroositõrjet, et selle põhjal koostada raviskeem ja vältida üksnes ühe ravimi kasutamist.
Tõsta pere kärjekastist tarru koos raamide ja mesilastega. Anna tarru kohe juurde kaks-kolm kärge (kaks ülesehitatud ja üks raam kärjepõhjaga) ja aseta need sööda- ja haudmekärgede vahele. Kui ülesehitatud kärgi ei ole, laienda kärjepõhjaga. Mõlemale poole pesa äärde peab jääma üks ilma haudmeta kärg.
Kohavalik. Kui tood maakoju mõned tarud, pole asukoha valik keerukas. Paiguta tarud soovitatavalt 50–60 m kaugusele tihedasti kasutatavast õuealast. Vali tarule koht, mis on kuiva pinnasega, kaitstud põhja-ja idatuulte eest ning kus kasvavad madalamad puud ja põõsad, mis pakuvad osaliselt varju suvel lõõmava päikese eest. Lennuavad soovitatakse asetada lõunasse või kagusse, kuid sobivad ka teised ilmakaared peale põhja. Tarude ümber peab olema vaba ruumi, et pere hooldades saaks ümber taru käia. Hea oleks, kui läheduses oleks mõni väike looduslik veekogu, kus mesilased saavad vett tuua. Suured veekogud võtavad osa korjealast ära ning mere ja järvede ääres on kevadeti jahedam ja perede areng aeglasem.
Tarud paiguta tarualusele. Taru ja maapinna vahele võiks jääda vähemalt 20–30 cm õhuruumi, mis soodustab korpustaru ventilatsiooni ja lamavtarus väldib põhja niiskumist. Pane tarualused enne tarude kohaletoomist paika. Tarualused võiks seada nii, et tarud oleksid 2-3 kraadi ettepoole kaldu. Siis saavad mesilased korpustaru söödanõudest kogu sööda kätte ja kui sajab vihma või tuiskab, voolavad sademed tarust välja ega tekita liigset niiskust.
Taru koos perega ühe hooaja jooksul ümber ei tõsteta, sest mesilased lendavad tagasi oma taru vanale asukohale, seega mõtle juba peret ostes ka talvitumisele. Mesilastel ei ole hea talvituda suurte puude all, sest talvel kukub okste pealt pidevalt lund tarude katustele ja see häirib mesilasi. Mesilat ei maksa teha ka suurte teede või tänavate äärde, sest talvel seal liikuvad sõidukid häirivad mesilaste talvitumist.
Kui teed mesilagrupi kodust kaugemale, vaata, kas pääsed sinna autoga igal ajal ligi. Kevadel ja sügisel suurte vihmade ajal võivad teed muutuda ligipääsmatuks. Autoga peaks saama tarudele piisavalt lähedale, et inventari ei peaks kaugelt vedama.
Kui soovid mesilasi tiheasustusalale, tee kindlaks, et mesila plaanitav asukoht ei tekitaks inimestele probleeme. Linnades ja asulates tuleb naabritega enne mesila rajamist läbi rääkida, samuti tasub uurida, kas see on omavalitsuses lubatud. Mesinikul on igal juhul mõistlik naabritega arvestada. Rohkem linnamesindusest loe Tallinna Linnamesinike seltsi lehelt.