Kui võtta arvesse meie pindala, on Eesti üks karurikkamaid riike nii põhjamaades kui kogu Euroopas. Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900-950 karu, jahimeeste andmetel üle 1000. Karude asurkond on viimase 15 aasta jooksul püsinud kasvutrendis.
Arvukuse tõusuga kaasnevad probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. See trend annab märku, et looduslikud elupaigad on hõivatud vanemate ligikaaslaste poolt ja noored karud otsivad elupaiku ja toitu inimese lähedalt. Inimeste juurde meelitabki karusid lihtsasti kättesaadav toit. Peale mesitarude huvitavad mõmmikuid ka avatud kompostikastid ja biojäätmed, metsatukka viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Karu on loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund. Keskkonnaamet seab karude küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. 2023. aastal oli karude esmane küttimislimiit 96 isendit.
Karukahjud on aasta aastalt suurenud. Üks selle põhjusi on karude arvu suurenemine, teisalt on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. Kõige sagedamini tunneb karu mesitarude vastu huvi maikuus, mil looduses veel piisavalt süüa ei leidu, kuid kui mesikäpp on avastanud lihtsalt kättesaadava toidu ja mee maitse, võib ta mesilat rüüstata igal ajal.
Karukahjud hüvitatakse mesinikele täies mahus, kuid ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjude kogusummast lahutatakse omaniku omavastutuse määr. Omavastutus on vahemikus 64−128 eurot aasta kohta. Kui karu on lõhkunud ühe taru, on hüvitise suurus (2023. aastal) 300 eurot, millest võetakse maha omaosalus 128. Kui omanik on teinud ennetustegevust (ehitanud aia), on omaosaluse suurus 64 eurot.
Karukahjude ennetamine. Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel tuleb eelistada probleemide ennetamist. Karu põhjustatud mesitarude kahjustuste ennetamisel loetakse piisavaks ja kulutõhusaks ennetusmeetmeks, kui mesila on ümbritsetud kiskjatõrjeaiaga (4-5 liiniline elektrikarjus kõrgusega vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus min 1 m).
Keskkonnaamet hüvitab kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses. Ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta. Hüvitamisele ei kulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine, jahimoona soetamine.
Taotlus ennetustööde kulutuste hüvitamiseks esitatakse ametile hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks. Otsus ennetustööde kulutuste hüvitamise kohta tehakse üks kord aastas, kolme kuu jooksul alates 15. jaanuarist.
Mida teha, kui karu on mesilas käinud?
- Kui oled karu külaskäigu avastanud, tee olukorrast pildid, et fikseerida kahjude ulatus.
- Teata juhtumist keskkonnaametile. Selleks võid:
- saata e-kirja aadressil info@keskkonnaamet.ee;
- helistada E-R kella 9-16 keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999;
- muul ajal saab kahjust teada anda riigiinfo telefonile 1247.
- Teade peab sisaldama:
- kahjustuse asukoht võimalikult täpselt (maakond, asula, talu nimi või katastrikood);
- kahjustatud mesilasperede arv ja kahjustuse tõenäoline tekitaja (karu);
- kahju kannataja telefon ja e-posti aadress.
- Kahjustuse hindamise jaoks hoia sündmuskoht võimalikult puutumatuna, ära liiguta objekte sündmuspaigal, välja arvatud siis, kui toiming on vajalik mesilaspere või haudme hukkumise vältimiseks. Kindlasti pane kirja selle vajadus, kui kirjeldad juhtumit.
- Keskkonnaamet tuleb kohale esimesel võimalusel, kuid kindlasti 5 tööpäeva jooksul alates teavitamisest, hindab olukorda ning teeb hindamisakti.
- Kui inspektor on koha üle vaadanud, saad metsaaluse ära koristada.
- Hindamisakti koopia saadab inspektor meilile kümne tööpäeva jooksul. Pärast akti kättesaamist saad Keskkonnaametile kahju hüvitamiseks esitada kirjaliku taotluse. Taotluse vorm on allalaaditav keskkonnaameti kodulehelt. Taotlusse märgi sulle tekkinud kahju kalkulatsiooni. Karukahjude puhul tee seda ühe kuu jooksul kahjustuse hindamisakti saamise päevast arvates.
- Ühele kahjusaajale aasta jooksul tekitatud kahjud liidetakse kokku ja kahjud hüvitatakse toimunud juhtumitele järgneva aasta alguses.
Vaata ennetamise ja kahjuhüvitamise kohta lisa keskkonnaameti kodulehelt.
Mida karu taru juures teeb?
- Esiteks püüab katust pealt lükata ja taru külili ajada.
- Seejärel pöörab karu taru tagurpidi, et raamid välja vajuksid.
- Siis tuuseldab raamid laiali ja veab raamhaaval eemale võssa, kus nendega maiustada. Raame veab ta võssa seni, kuni kõht täis või kuni nõelata saab.