UUE JUHATUSE KANDIDAADID

 

Tänavu kandideerib juhatuse järgmisse koosseisu rõõmustavalt mitmekesine seltskond: on järjepidevuse hoidjaid ja uute mõtete kandjaid.

Täname kõiki, kes kaasa mõtlesid ning kandidaate esitasid! Tublisid ja võimekaid mesinikke, keda uue juhatuse kandidaatideks esitati, oli rohkemgi kui need viis, keda siin esitleme, kuid kõik esitatutest polnud EMLi liikmed. Liidu hea tava on valida juhatus nende seast, kes on EMLi liikmed, ja sellest oma kodukorrast ja oma liikmetele antud õigusest me ka juhindusime.

Mesinikke, kes seekord liikmestaatuse puudumise tõttu juhatusse kandideerida ei saanud, võime pärast uue juhatuse esimest koosolekut loodetavasti meie liikmete seas näha. Soovime juba ette: tere tulemast! Usume, et teie kogemustest ja teadmistest on palju kasu töögruppides, kuhu uus juhatus aktiivseid liikmeid valimiste järel kutsuma hakkab.

UUDE JUHATUSSE KANDIDEERIVAD:

MIHKEL KALDA: “LIIDU LIIKMEKS OLEMISEL PEAB OLEMA LIIKMELE SELGE VÄÄRTUS.”

Mihkel (33) on mesinikuna tegutsenud kakskümmend aastat. Viimastel aastatel on ta oma Viljandimaa mesilas mesindanud 200–300 mesilasperega. Mihkel on laia silmaringi ja hea koostööoskusega mesinik, peale selle energiline ja pühendunud ning võimeline ettevõetud tegevused ka lõpule viima.
„Eesti Mesinike Liidu suurimaks sisemiseks väljakutseks on uute liikmete värbamine ning olemasoleva liikmeskonna aktiivne kaasamine. Mesinduses laiemalt tuleb tööd jätkata meeturult võltsingute kõrvaldamisega.
EMList peab saama organisatsioon, mis ühendab kõiki Eesti mesinikke ning suudab kõigile liikmetele pakkuda selget väärtust liidu liikmeks olemisest.“

 

 


HELEN MICHAELS: “EESTIL ON POTENTSIAALI SAADA MAAKS, KUS ON TUGEVAD MESILASPERED JA HARITUD MESINIKUD.” 

Helen (49) lõpetas 2025. aastal Olustvere TMK mesinikuna. Ta on töötanud finants- ja IT-sektoris, juhtinud rahvusvahelisi projekte Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis ning tal on kogemus erineva kultuuritaustaga meeskondade juhtimisel.
„Juhatuse liikmena soovin keskenduda liikmeskonna suuremale kaasamisele, noorte ja naiste aktiivsemale osalusele ning mesinike huvide jõulisemale esindamisele.
Üks minu fookusvaldkondi on noorte kaasamine. Palju saaks ära teha koostöös koolidega: näiteks pakkuda võimalust külastada mesilaid ning korraldada lastele näidistunde..
Teiseks soovin kaasa aidata mesindusteadmiste levikule. Eestis on palju kogenud spetsialiste, nt Olustvere TMK-s ja Eesti Maaülikoolis; otsiksin nendega koostöövõimalusi, et nende teadmised jõuaksid mesinikeni. Eestis peavad olema tugevad mesilaspered ning haritud mesinikud!
Kolmandaks leian, et Eestis on potentsiaal leida innovaatilisi lahendusi mee turustamiseks ja tarbimise edendamiseks. Soovin kaasata teadlasi tooteinnovatsiooni aruteludeks ja elluviimiseks, et populariseerida mee kasutamist toidu- ja joogitööstuses.
Soovin anda oma panuse Eesti mesinduse elujõulisuse tagamisel ning mee väärtustamisel nii Eestis kui ka välisturgudel.“


VALMAR PALMSAAR: “VÄIKEMESINIK SAAB PÖÖRATA NÄO LASTE JA NOORTE POOLE, ARENDADA MESINDUSTURISMI JA INNOVAATILISI TOOTEID.”

Valmar (47) on Lääne-Harjumaal mesilasi pidanud viis aastat. Mullu läks tal mesilasperesid talvituma 60. Tal on ettevõtluskogemus mitme äriühingu juhina ja ta on aktiivne kohalikus kogukonnas – Valmar on üks maa- ja mesindusturismi edendava ning elamusüritusi korraldava MTÜ Pärismaa Elamustee algatajaid. Empaatiline suhtleja, järjekindel tegutseja ja toetav meeskonnatöötaja.
„Mesinduse suurim probleem on võltsmesi meeturul, paraku meie mee-DNA analüüsi kasutuselevõtt Euroopas võtab veel aega. Nende mesinduse jätkusuutlikkust tagavate vahenditena, mis Eesti väikemesinikele praegu kättesaadavad ja tehtavad on, näen mesindusturismi arendamist ja kohalike kogukondade aktiveerimist, mesinduse tutvustamist lastele ja noortele ning uute meepõhiste toodete väljatöötamist. Nende suundade arendamisel olen motiveeritud ja valmis võtma ajaressurssi, et jagada EMLi liikmetele meie kohaliku kogukonna kogemusi ja anda oma panus nende vedamisel.“


KATRI KAAR: “EESTIS VÕIKS OLLA ÜKS MESINDUSORGANISATSIOON, MIS ON ÜHTNE INFOKESKUS IGALE MESINIKULE JA MEETARBIJALE.”

Katri (53) lõpetas Olustvere TMK mesinduse eriala 2025. aasta jaanuaris. Ta peab Hiiumaal perefirmas 40 mesilasperet ning on aktiivne Hiiumaa Mesinike Seltsi juhatuse liige. Ta on tegutsenud kahes MTÜs ja teda on tunnustatud ka vabatahtlikuna. Katri on konkreetse sõnaga ettevõtlik naine, kes tühja juttu ei armasta ja linnukese pärast ühelgi toolil ei istu.
„Minu arust peame mesinikena jõudma nn rohujuure tasandile: tegema koostööd lasteaedade, koolide, päevakeskustega jm. Mesinike teha on, kas lasteni jõuab sõnum, miks peaks mett eelistama suhkrule ning miks, kuidas ja kas on mesilased olulised meie kõigi jaoks.
On tarvis ka lõpuni selgeks rääkida EMLi positsioon – kui meil Eestis on nii mitu mesinike ühendust, siis milline on EMLi koht sel maastikul? Olen ühe organisatsiooni usku. Miks meil on mesinikud erinevates vabariiklikes ühendustes? Miks me ei suuda koondada end ühte organisatsiooni? Piirkondlikud ühendused muidugi – need peavad tegutsema, sest on olulised kogukonna arendamiseks ja kogukond on tähtis –, aga Eestis tervikuna võiks olla üks mesindusorganisatsioon. Sellest ühest peab mesinik saama kogu vajaliku info mesinduse kohta, see esindab mesinike huve ministeeriumis ja ametkondades ning jõuab Eesti mesinike parimaid ressursse koondades ja organiseeritult tegutsedes iga oma liikme ning meetarbijani.“


ALEKSANDER KILK: “JUHATUSE TÖÖD ELAVDAB LIIKMETE AKTIIVNE KAASAMINE TÖÖGRUPPIDESSE.”

Aleksander (78) on Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika õppejõud ja teadlane. Mesinikuna on tal kogemust enam kui pool sajandit, oma mesilas Viljandimaal peab ta 60 mesilasperet. Aleksander on olnud EMLi liige 33 aastat, tal on pikaajaline kogemus EMLi juhatuse liikmena ja esimehena.
„Minu visioon on, et EMLi tegevus muutub aktiivsemaks oma liikmete suunas, sealjuures atraktiivsemaks ja kaasavamaks noortele mesinikele, EML liikmeskond suureneb eelkõige lisanduvate noorte liikmete arvel. Juhatuse liikmete kõrvale luuakse konkreetsete suundade töögrupid, neisse kaasatakse vastavate huvidega liikmed. Laieneb liidu koolitus- ja teavitustegevus nii mesinikele, mesindushuvilistele kui mee ja teiste mesindussaaduste kasutamise huvilistele. EML tugevdab oma positsiooni Eesti juhtiva mesindusorganisatsioonina, tehes samas Eesti mesinduskogu raames koostööd teiste mesindusorganisatsioonidega Eesti mesindussektori heaks. Jätkub koostöö riiklike ametkondadega. Samuti teeme edasi rahvusvahelist koostööd teiste riikide mesinike liitudega, sealhulgas Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu ja Apimondiaga.“