Võib üllatada, kui suur on mete maitse- ja värvierinevus isegi nii väikesel maal nagu Eesti.
Meele annavad maitse ja värvi mitu asjaolu: esiteks muidugi taimed, kust nektar on korjatud, kuid olulised on ka korjamise ajal valitsenud ilm ja aastaaeg. Ka mesiniku tegevusest võib sõltuda see, milline mesi lõpuks meesõbra purki ja lauale jõuab.
Maitsenüansid
Eesti mesi on suures osas segaõitemesi − meil on taimede liigirikkus suur ja mesilastel on võimalik valida endale meeldivaid (või vahel lihtsalt tarule kõige lähemal asuvaid) taimi. Segaõitemesi on mitmekesisema koostisega ja seega ka kasulikum kui monofloorne mesi. Puhtalt ühe taime mett Eestis peaaegu et ei ole. Meie taimede massiline õitseaeg langeb kolmele-neljale nädalale suvesüdames ja mesilased korjavad korraga kõike, mis õitseb. Seetõttu võib erineda ka samas kohas korjatud mee maitse eri aastatel. Ühel aastal on mesi pehmelt ja soojalt magus, järgmisel mõrkjavõitu maitsega; ühest meest tajud pisut piparmünti, teisest leiad karamellinoote. Mesinikud on kurtnud ka mee üle, milles domineerib kurgi- või tillimaitse.
Siiski võib Eestis leida mõne mee, milles on ühe taime nektarit rohkem kui 50% ja mida võib nimetada monofloorseks. Sellisel juhul on mesitarud kohas, kus üht taime palju korraga õitseb, näiteks rapsi- või tatrapõllu ääres või raba servas. Rabast saab kanarbikku ja kanarbikumesi koosneb küll üsna 100% ühe taime nektarist – kanarbik nimelt õitseb suve lõpul, mil muid õisi lihtsalt võtta pole.
Värvid
Kõige rohkem mõjutavad mee värvi muidugi taimed, mis nektari on andnud. Asjatundja oskab mee värvi ka mulla järgi ennustada – mida savisem maa, seda tumedam mesi, mida liivasem maa, seda heledam mesi. See seos tuleb taimedest, mis eelistavad kindlat tüüpi muldasid. Kuid on muudki, mis määrab. Kuumaga korjatud mesi on tumedam, jahedal suvel heledam. Kevadine mesi on heledam, suve lõpus vurritatud mesi sügav, küps ja tume. Mee värvi mõjutavad ka õietolmuterakesed – kuigi enamiku tolmuteri panevad mesilased suira tegemiseks eraldi laoruumi, läheb osa terakesi koos nektariga meekannu. Õietolmul on samamoodi oma värvus – kui hakkad mesinikuks, saab üheks sinu kireks avatud taru kohal raamidele pudenenud tolmuteri noppida, neid suhu pista ja mõistatada, mis taimedel mesilased parasjagu käivad.
Kas üks mesi on kasulikum kui teine?
Iga taim mõjutab mee kasulike omaduste hulka, andes õietolmuga mesilastele kaasa vitamiine ja mineraalaineid. Maailmas peetakse kõige hinnalisemaks meeks manuka mett. Seda müüakse eelkõige kui looduslikku tervistajat, kuna selles on leitud tunduvalt rohkem antibakteriaalseid ja ka viirusevastaseid aineid kui muis metes. Eesti metest peetakse kõige suurema hulga kasulike ainete sisaldusega meeks tatramett.
Kas poleks põnev luua endale meekollektsioon Eesti mesinikelt ja nende kolleegidelt üle maailma, leida oma lemmik ja pakkuda külalistele meemaitseelamusi?
Mõned maitsed
Eesti segaõitemeel võib olla sadu maitsenüansse – igas piirkonnas oma. Kõige kergemini äratuntavad Eesti metest on need kuus.
Kõige kergemini äratuntav mesi Eestis – tumeda punaka tooniga või kollakaspruun, terava karamellise aroomi ja maitsega. Kanarbikumesi ei kristalliseeru, vaid jääb tarretisetaoliseks. Kanarbikumett võib pidada Eestis peaaegu et ainsaks ühe-taime-meeks, kuna kanarbikukorje käib ajal, mil teiste taimede õitseaeg on juba läbi.
Tumepruun, terava, vürtsika maitse ja lõhnaga. Vähem magus kui teised lillemeed, tuntava järelmaitsega, mis meenutab röstitud linnast. Rikas mineraalainetest, rauast ja valkudest. Kristalliseerudes moodustuvad suured kristallid. Kasutatakse liha marineerimiseks, kastmetes, sobib hästi tugeva maitsega juustudega.
Helekuldne, läbipaistev, lõhnab äratuntavalt pärnaõite järele, aga võid tunda ka piparmündi, isegi mentooli noote. Üks hinnatumaid ja otsitumaid kodumaised meemaitseid
Meeldivalt aromaatne, valkjas kuni helekollane. Kristalliseerub kiiresti ja muutub siis peaaegu valgeks ja margariinitaoliseks. Pehme, peene kristalliga struktuur. Rapsimesi on maheda maitsega ja sobib köögis kasutamiseks mitmel moel, teest küpsetisteni.
Pärineb valge, harvem teiste ristikute õitelt ja sisaldab enamasti ka muude taimede nektarit. Hele ja aromaatne, kristalliseerunult peaaegu valge. Väga maheda ja meeldiva maitsega. Olenevalt ristiku kasvukohast võib järelmaitses tunda värske heina, kaneeli või vanilje hõngu. 
Intensiivselt kollane, kergelt kirbe järelmaitsega. Aroom võib olla terav. Kristalliseerub kiiresti, muutub tumedamaks ja moodustab siis võisarnase tekstuuri. Puhast võilillemett saadakse harva, enamasti sisaldab esimene kevadine mesi ka paju, vahtra ja viljapuude nektarit.