ARENGUKAVA UUENDAMISE mõtteid meile saadetud kirjadest jaanuaris 2025
I Esimese kirja kokkuvõte
Uus EML arengukava peaks minu arvates ennekõike keskenduma organisatsioonile endale. Pole mõtet seada uhkeid eesmärke saamaks esindusorganisatsiooniks, kui liikmeskond on vananev ja ebaaktiivne, rahalised võimekused vähesed ja kõlapind napp.
Uue arengukava eesmärgid
PEAEESMÄRK:
EML kui organisatsiooni elujõulisuse ja tõsiseltvõetavuse taastamine.
Alameesmärgid:
* Juhatuse vahetus – EML vajab värskemat hingamist.
* Liikmeskonna värbamine.
* Olemasoleva liikmeskonna aktiveerimine.
* Organisatsiooni ja organisatsioonikultuuri kaasajastamine.
Minu arvates järgmised 3 aastat peaksid olema EMLle väga tõsine sisekaemuse aeg. Seetõttu peaksid ka eesmärgid olema suunatud ennekõike organisatsiooni sisse. Kui on laotud tugev baas toimiva organisatsiooni näol, siis avanevad uued võimalused suuremate eesmärkide seadmiseks. Kuid enne seda peab organisatsioon olema elujõuline. Seda kahjuks EML minu arvates praegusel hetkel ei ole.
See eesmärkide loend ei ole lõplik, kuid võiks üldplaanis kätte näidata suuna, mida mina sooviks arengukavas näha ning kus mina näen suurimad probleeme.
II Teise kirja kokkuvõte
Minu mõtte järgi peaks Tuleviku Mesinduse Liit olema kõiki ühendav organisatsioon. Põhimõtteliselt nagu mesinduskogu.
Allpool mõned probleemid, millest Antu Rohtla kirjutas juba 2018-2019, aga mis on aktuaalsed ka praegu – nii kogu mesindussektoris kui EMLis.
Positiivne:
– Nii mesinike kui ka meetarbijate hulgas on toimumas põlvkondade vahetus.
Probleemid:
– Liiga palju energiat kulub mesinduse kui majandusharu vajalikkuse tõestamisele ja leppimisele ettekirjutustega või soovitustega, mida meile jagavad tihti ebakompetentsed ametnikud;
– igal aastal hukkub ümmarguselt kolmandik või isegi rohkem mesilasperedest;
– sageli kahjustavad mesinikke ja mesinduse mainet meedias avaldatavate artiklite pealkirjad, sisu ning asjatundmatud kommentaarid;
– suures ohus on mesindusalase teaduskaadri ja süsteemsete uurimistööde järjepidevus;
– alahinnatakse mesilaste tolmeldamistegevust liikide säilimise seisukohalt;
– mesinike esindusorganisatsioonile ei ole kasuks tulnud selle killustumine. Killustumine väiksemateks organisatsioonideks ei ole toimunud mitte põhiväärtuste erineva hindamise põhjal, vaid peamiselt EML-ist eraldunud väiksemate organisatsioonide erihuvide tõttu.
Parandused:
– Mesindusalast haridust ja teavitamist vajavad nii mesinikud kui ka meetarbijad – seega peaks mesindusajakiri olema kättesaadav kõigile huvilistele. Mida laiemale lugejaskonnale ajakiri on kättesaadav, seda suuremat toetust on loota kogu mesindusele.
– Hoolitsegem selle eest, et võimule pürgivate erakondade programmid sisaldaksid mesinduse edendamise mõtteid, sest sellest sõltub meie mitmekesise looduse säilimine.
– EML peab olema avatud kutseorganisatsioon, lipukandja, millest on otsene või kaudne kasu kõigil mesilaste pidajatel, lõppkokkuvõttes kogu inimkonnal.
– Liidu eesmärgiks peaks olema liikmete huvide koondamine, nende viimine valitsusasutuste ametnikeni ja nende veenmine vajalike abinõude kasutuselevõtu vajaduses.
– Uue juhatuse valimine.
– Tegevuse raskuspunkt tuleks viia kohalikesse seltsidesse: seltsid planeerivad ja korraldavad ise oma tööd (näiteks teevad ravimite ühistellimusi, korraldavad teabepäevi, õppusi ja näitusi, vaha töötlemist, kärjepõhja vahetamist, vajadusel ka mee pakkimist ja turustamist, ekskursioone jne). Vabariiklikud teabepäevad jäägu väga suurte põhiprobleemide arutamiseks.
III Kolmanda kirja kokkuvõte
1. Jätkuv teavitustöö mesilaste haigustest ja parasiitidest.
Üks probleem, mida mina näen, on see, et need, kes pole saanud mesindusharidust, ei tunne ära märke, mis näitavad pere haigust. Mulle tundub, et hobimesinike suhtumine on justkui häbiga seotud ignorantsus: ei alustata tõrjega õigel ajal, sest ei saada aru, kui oluline see on, ja tuntakse häbi, et tema mesilastel võivad ka parasiidid olla… Selle lahenduseks on jätkuv teavitustöö (näiteks podcasti kanal mesinikele), milles räägitakse lahti, kuidas ära tunda, kust küsida abi, kui ise ei tea, ja kuidas tagada, et Eestis oleksid terved ja tugevad mesilaspered. Samuti võiks teha näidisloengud kellegi juures, kuidas tõrjet õigesti teha.
2. Mesinike järelkasv ja teadlikkuse tõstmine sellest, mis on mesilaste tähtsus ökosüsteemis.
Pakkuda koolidele loenguid, et tutvustada mesinduse tähtsust, ja julgustada noori mesindusega tegelema. Tutvustada läbi interaktiivsete tundide, milline on mesilaste elu, miks see on meile oluline, ja mida me sellest õppida saame.
Lisaks võiks mesinikele pakkuda rohkem mentoreid ja tõhustada usaldusmesinike süsteemi, et inimesed, kes vajavad abi, saaksid tuge teadjamatelt ja julgeksid abi küsida.
3. Meeturu puhtus ja maine.
Selle teemaga juba aktiivselt tegeletakse, DNA projekt aitab tõsta teadlikkust, aga kindlasti saab veel õigeid inimesi kaasata ja koostööd teha.
IV Neljanda kirja kokkuvõte
Minu arvates tuleks EMLi uuel juhatusel kõigepealt EML positsioneerida. Kes/ mis tahetakse olla Eesti mesindusmaastikul? Miks mesinik peaks liitu kuuluma, milliseid mesiniku vajadusi liit täidab? Kui kunagi oli liidul kanda esindusorganisatsiooni roll, siis nüüd on esindajaks Eesti mesinduskogu. Kui varem võis liidul olla sotsiaalsete suhete, võrgustiku loomise ja hoidmise roll, siis nüüd on see pigem sotsiaalmeediasse nihkunud; tundub, et mesindushuviliste klubi kannab sotsiaalse keskuse rolli üsna hästi.
Kui kuulata mesinike probleeme, siis mure nr 1 on: mee hind ja müügivõimalused. Siit mõttekoht: kas üks liidu tulevasi rolle võiks olla majandusliku toe pakkumine: nt toimida hoopis ühistuna, mis pakuks liikmetele ausa hinnaga mee kokkuostu võimalust ja hoolitseks ise müügikanalite leidmise-hoidmise eest? Teeks ühishankeid suhkru, ravimite, kärjepõhjade, mesilasemade, analüüside jm tellimiseks?
Üks suund, mille võimalusi Eestis on vähe kasutatud, on mesindusturism. EML võiks kasvada mesindusturismi eestvedajaks ja mesinike-vastuvõtjate koolitajaks ning turismifirmade ja klientide vaheliseks sillaks.
Kokkuvõtteks: EML peaks endalt küsima, kuidas saaks liit oma liikmele kasulik olla? Vastused sellele küsimusele peaksid andma vihje, milline saab olema liidu positsioon praeguses muutunud / muutlikus ajas.