Kokkuvõtte ideekorjest ja juhatuse arengugrupi tööst mais 2025 tegi Helen Michaels.
Eesti Mesinike Liit seisab tarkade, vastutustundlike mesinike ja tervete mesilasperede eest. Meie eesmärk ei ole üksnes mesi, vaid elujõuline mesinduskultuur, mis on juurdunud meie pärandis ning millel on potentsiaal kujundada rohelist, kogukonnakeskset tulevikku.
1. Mesindus on Eesti vaimne kultuuripärand
Meie kokku kutsutud nn Tarkade Klubi ja ideekorje aruteludes kõlas korduvalt mõte, et mesindus on rohkem kui tootmine – see on looduse ja inimese koostöö, elamise viis ja rahuliku tarkuse kandja. Kodumajapidamistes peetavad mesilased, vanad teadmised tõrjevahenditest ja perede hooldamisest, mesiniku töö kui looduse jälgimise kunst – see kõik on osa meie rahvuslikust mälust, mille järjepidevus on ühiskonna vaimse tervise ja loodusteadlikkuse jaoks hindamatu väärtusega.
Mesilaste pidamine ei ole Eestis kunagi olnud ainult majanduslik tegevus. See on olnud osa eluviisist, mida on kantud edasi põlvest põlve: peremesinik, kellel oli 3–5 peret taluõues, hoolis nii mesilastest kui ümbritsevast loodusest. See kogukondlik teadmine – millal taimed õitsevad, millal sülemlemine algab, millist rohtu kasutada tarus – on osa vaiksest kultuurist, mida tuleks teadvustada, säilitada ja edasi anda.
2. Miks on mesindus meie tulevik?
Ideekorje peegeldas selgelt, et Eestil on potentsiaal kujundada targa, looduslähedase ja kestliku mesinduse suund – nii hobi- kui kutsetasandil. Mesindus ei ole ainult osa meie minevikust, vaid ka võimalus tulevikus:
-
Toidujulgeolek: mesilased kui tolmeldajad on toidutootmise ökosüsteemi nurgakivi
-
Tervisetooted ja väärindamine: mesi, õietolm, taruvaik, mesilasema toitepiim – potentsiaalne ekspordiväärtus
-
Haridus ja noorsootöö: praktiline viis õpetada loodust, vastutust ja kogukonnatunnet
-
Mesindusturism: elamusturismi võimalus – nii kohalikele kui rahvusvahelistele külalistele
3. Kuidas EML saab kaasa aidata?
1. Teadlikkuse tõstmine ja kultuurilise tähenduse rõhutamine
EML saab olla pärandi hoidja ja sõnumikandja – viies sõnumit „mesindus on äge” nii lasteaedadesse kui linnaruumi, podcast’ide ja meedialugude kaudu. Pärandina tuleks esile tõsta just kodumajapidamiste mesindust ja rahvalikku mesinikutarkust, mille kaudu loodi ka kogukondlikke sidemeid ja loodushuvi.
2. Noorte ja hobimesinike kaasamine
Tarkade Klubi ja ideekorje näitasid selgelt, et just hobimesinikud moodustavad 2/3 mesinike kogukonnast, ent nendele pole alati suunatud tuge ega koolitusvõimalusi. EML saab võtta liidrirolli, käivitades piirkondlikud õppegrupid, mentorprogrammid ja praktilised õppepäevad.
3. Olustvere kui teadmiste pesa
Olustvere Meekoda võiks kujuneda mesinduskultuuri koduks, kus koonduvad:
-
praktilised kursused (nt haiguste tõrje, meetooted, mesila haldus),
-
digiraamatukogu ja õppematerjalid,
-
töötoad nii algajatele, noortele kui ka kogenud mesinikele.
Virtuaalne ja füüsiline mesinduspesa viib kokku inimese, kes tahab õppida, ja mentori, kel on kogemus. See on elava pärandi hoidmise vorm.
4. Kommunikatsioon, mis ühendab kogukonda
EML peaks olema liikmeskonna hääl, mitte ainult info jagaja. Selleks tuleb arendada sisekommunikatsiooni:
-
tarkade mõttevahetus veebi ja ajakirja Mesinik kaudu
-
praktilised teadmised taskuhäälingus „Mesindusest ja meest”
-
liikmeskonna tutvustamine ja nende panuse esile toomine: liikmetelt liikmetele