Tarud ja inventar – Eesti Mesinike Liit

Mesinik vajab üsna palju töövahendeid. Olulisemad neist on alustades järgmised.

Tarud. Eestis kasutatakse lamav- ja korpustarusid. Lamavtaru on alustajale kohasem, kuna mesinik saab taru avades parema ülevaate perest. Lamavtaru on raske liigutada, seega ei sobi see rändmesinduseks. Korpustarudega mesindades peab arvestama, et mett täis korpusi tõsta on raske.
Kaitseülikond. Tugevast riidest pool- või täiskombinesoon, eelistatult hele. Kaelus, kätised ja püksisääred peavad olema kindlalt suletavad.
Võrguga peakate. Kas eraldi või koos kombinesooniga, peaks olema kergesti eraldatav ja pestav. Kaitsevõrk soovitavalt tume, et nähtavus oleks parem. Parim on selline, mis ei liibu tuulega mesiniku näo vastu ja mida saab vajadusel ka üles tõsta. Mesilas peaks olema vähemalt kaks näovõrku, et vajadusel kaitsta ka mesiniku abilist.
Kindad. Mesiniku ohutuse tagamiseks, nahast või kummist, millest mesilased kergesti läbi ei nõela. Liiga õhukesest nahast suudavad mesilased läbi nõelata. Nahkkinnaste pehmendamiseks võib neid määrida toiduõliga.
Konkspeitel. Mesiniku universaalne tööriist mesilaspere hooldamisel – sellega saab kärgi ja korpuseid lahti kangutada ning puhtaks kaapida taruseinad, valtsid, raamid jm.
Taruhari. Mesilaste meekärgedelt maha harjamiseks, näiteks meevõtmisel. Taru puhastamisel kasuta teist harja. Harju tuleb regulaarselt desinfitseerida.
Kärjetangid. Aitavad kärgi tõsta ühe käega ja kiirendavad tööd.
Kärje-/sülemikandekast. Sülemi, väikese pere ja kärgede transportimiseks ja hoiustamiseks. Mesilaste tarbeks peavad olema võrguga kaetud piisavalt suured avad kaanes ja küljel.
Suitsik. Hädavajalik abivahend, kui mesilased kipuvad nõelama. Suits on mesilastele stressor ja annab signaali reaalsest ohust. Käivitub refleks ja mesilased varuvad meepõide mett/nektarit, et hädakorral põgeneda. Täitunud meepõiega mesilane ei saa aga püsisoojast organismi nõelata.
Raami vaheliistud. Kasutatakse lamavtarudes kärjetänavate pealtkatmiseks, ei ole hädavajalikud.
Katte- e soojustusmatid. Kasutatakse peamiselt lamavtarudes soojakadude vähendamiseks nii pesaruumi peal kui ka külgedel. Suvisel ajal võivad kaitsta peret ülekuumenemise eest. Mattide täidis peab olema väheniiskuv, õhku läbilaskev ega tohi meelitada ligi närilisi.
Vahelaud. Puidust plaat, mida kasutatakse peamiselt lamavtarudes pesa suuruse reguleerimiseks pesa mõlemal küljel. Pere poolitamisel samasse tarusse kasutatakse põhjani ulatuvat vahelauda, mis isoleerib pered.
Emaeraldusvõre. Kasutatakse mesilasema eraldamiseks teatud kärgedele või korpustes-se, asetatakse nt haudme- ja meekorpuse vahele. Lamavtarudes asetatakse vertikaalselt kärgede või horisontaalselt pesa ja magasinikärgede vahele.
Lennulaud. Lamavtarude lennuavale kinnitatud puidust laiend. Korpustarudel eraldi lennulauda ei ole, see moodustub koos põhjaga.
Kärjeraam. Puidust raam, mille külge kinnitub kärg või millesse kinnitatakse mesilasvahast kärjepõhi, mille mesilased üles ehitavad.
Kärjepõhi. Mesilasvahast valmistatud plaat, mis kinnitatakse kärjeraami sisse.
Tarupeegel. Taru ette maapinnale asetatud mistahes materjalist plaat, millele koguneb mesilaspere elutegevuse käigus tarust väljaheidetud langetis, surnud mesilased, hukkunud haue ja muu praht. Tarupeegli pealt saab kaudselt hinnata mesilaspere seisundit.
Tarualused. Vähemalt 30 cm kõrgused puidust, metallist vm materjalist vaiad, sõrestikud, plokid, euroalused vm, mille peale taru asetatakse.
Vurr. Mee kärgedest eraldamiseks.
Kärjekahvel. Kärgede lahtikaanetamiseks enne vurritamist.
Kaanetusalus või -vann. Alus, mille peal kärgi lahti kaanetada ja kuhu koguneb kärjest nõrguv mesi.
Sõel, kraaniga villimisnõu ja ämbrid. Vurrist tuleva mee selitamiseks ja hoiustamiseks.