Kui võtta arvesse meie pindala, on Eesti üks karurikkamaid riike nii põhjamaades kui kogu Euroopas. Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900-950 karu ning karude asurkond on viimase 15 aasta jooksul püsinud kasvutrendis.
Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. See trend annab märku, et looduslikud elupaigad on hõivatud vanemate ligikaaslaste poolt ja noored karud otsivad elupaiku ja toitu inimese vahetus läheduses. Inimeste juurde meelitabki karusid lihtsasti kättesaadav toit. Peale mesitarude huvitavad mõmmikuid ka näiteks avatud kompostikastid või mujal kättesaadavad toidujäätmed, lähedalasuvasse metsatukka viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Karu on loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund. Keskkonnaamet seab karude küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. 2023. aastal oli karude esmane küttimislimiit 96 isendit.
Karukahjud on aasta aastalt suurenud. Üks selle põhjusi on karude arvukuse suurenemine, teisalt on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. Kõige sagedamini tunneb karu mesitarude vastu huvi maikuus, mil looduses veel piisavalt süüa ei leidu, kuid kui mesikäpp on avastanud lihtsalt kättesaadava toidu asukoha ja mee maitse, võib ta mesilat rüüstata ka muul ajal.
Karukahjud hüvitatakse mesinikele täies mahus, kusjuures ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjude kogusummast lahutatakse omaniku omavastutuse määr. Omavastutus on vahemikus 64−128 eurot aasta kohta. Kui karu on lõhkunud ühe taru, on hüvitise suurus (2023. aastal) 300 eurot, millest võetakse maha omaosalus 128. Kui omanik on teinud ennetustegevust (ehitanud aia), on omaosaluse suurus 64 eurot.
Karukahjude ennetamine. Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel tuleb eelistada probleemide ennetamist. Karu põhjustatud mesitarude kahjustuste ennetamisel loetakse piisavaks ja kulutõhusaks ennetusmeetmeks, kui mesila või silopakendid on ümbritsetud kiskjatõrjeaiaga (4-5-liiniline elektrikarjus kõrgusega vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m).
Keskkonnaamet hüvitab kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses. Ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta. Hüvitamisele ei kulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud, nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine, jahimoona soetamine.
Taotlus ennetustööde kulutuste hüvitamiseks esitatakse ametile hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks. Otsus ennetustööde kulutuste hüvitamise kohta tehakse üks kord aastas, kolme kuu jooksul alates 15. jaanuarist.
Mida teha, kui karu on mesilas käinud?
- Kui oled karu külaskäigu avastanud, tee olukorrast pildid, et fikseerida kahjude ulatus.
- Teavita viivitamatult juhtumist keskkonnaametit. Selleks võid:
- saata e-kirja aadressil info@keskkonnaamet.ee;
- kui e-kirja ei ole võimalik saata, siis helista E-R kella 9-16 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999;
- muul ajal saad kahjust teada anda riigiinfo telefonile 1247.
- Teade peab sisaldama:
- kahjustuse asukoht võimalikult täpselt (maakond, asula, talu nimi või katastrikood);
- kahjustatud mesilasperede arv ja kahjustuse tõenäoline tekitaja (karu);
- kahju kannataja telefon ja e-posti aadress.
- Kahjustuse hindamise jaoks hoia sündmuskoht võimalikult puutumatuna, ära liiguta kahjustatud objekte sündmuspaigal, välja arvatud siis, kui toiming on vajalik mesilaspere või haudme hukkumise vältimiseks. Kindlasti pane kirja selle vajadus, kui kirjeldad juhtumit.
- Keskkonnaamet tuleb kohale esimesel võimalusel, kuid kindlasti 5 tööpäeva jooksul alates teavitamisest, hindab olukorda ning teeb hindamisakti.
- Kui inspektor on koha üle vaadanud, saad metsaaluse ära koristada, peo tagajärjed kokku korjata.
- Hindamisakti koopia saadab inspektor sulle meilile kümne tööpäeva jooksul. Pärast akti kättesaamist saad Keskkonnaametile kahju hüvitamiseks esitada kirjaliku taotluse. Taotluse vorm on allalaaditav keskkonnaameti kodulehelt. Taotlusse märgi sulle tekkinud kahju kalkulatsiooni. Karukahjude puhul tee seda ühe kuu jooksul kahjustuse hindamisakti saamise päevast arvates.
- Ühele kahjusaajale aasta jooksul tekitatud kahjud liidetakse kokku ja kahjud hüvitatakse toimunud juhtumitele järgneva aasta alguses.
Vaata ennetamise ja kahjuhüvitamise kohta lisa keskkonnaameti kodulehelt.
Mida karu taru juures teeb?
- Esiteks lükkab karu ninaga katusel oleva kivi maha, siis ajab käpaga taru külili.
- Järgmiseks pöörab karu korpuse tagurpidi, et raamid välja vajuksid.
- Siis ajab ta raamid paarikaupa laiali ja veab raamhaaval eemale võssa, kus on hea maiustada. Raame veab ta võssa seni, kuni kõht täis või kuni nõelata saab.