Kohtumisel osalesid REMi poolt Helena Vaher, Kai-Liis Nõlvak ja Ülle Pau ning EMK esindajatena Mario Kalvet, Rain Tõnson, Raimo Mihkelson, Aleksander Kilk, Aivar Raudmets ja Krista Kivisalu.

Sekkumisviiside eelistuste kohta esitas EMK oma esialgse ettepaneku. Sekkumisliikide eelistused ja nende esialgne protsentuaalne jaotus oli koostatud EMK organisatsioonide juhatuste antud sisendite põhjal. Sektor soovib säilitada senised sekkumisviisid, välja arvatud materiaalsete ja immateriaalsete vahendite jagamine (nr 1 allolevas nimekirjas).

Uute sekkumisviisidena näeb EMK vajadust ja potentsiaali kahel uuel sekkumisviisil – meetmed mesilasperede arvu säilitamiseks ja suurendamiseks (nr 11) ning jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine (nr 9). Kohtumisel arutati nende kahe sekkumisviisi võimalikku lülitamist järgmise perioodi tegevuskavva. Lõplik sekkumisviiside valik ja nende eelarveline jaotus otsustatakse järgmisel kohtumisel.

Kohustusliku turu-uuringu ja teadusuuringute rahastamist kaalutakse tulevikus AKISe ideekorje kaudu.

Mesindussektorile sobivate võimalike sekkumisviiside nimekiri on järgmine:

1. investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse;

2. koolitus, teave, sh juhendamine ja parimate tavade vahetamine;

3. nõustamisteenused;

4. müügiedendus ja turustamine;

5. teadusuuringud, innovatsioon ja eksperimentaalsed tootmismeetodid;

6. meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja/või nendega kohanemiseks;

7. keskkonna kaitsmise ja/või parandamise meetmed;

8. laboriuuringud ja laborid analüüsiks;

9. jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine;

10. toodete ühisladustamine;

11. mesindussektori meetmed mesitarude arvu säilitamiseks või suurendamiseks liidus ning toodete kvaliteedi parandamiseks.

Kohtumise memoga saab tutvuda siin.  Seal on ka link sektori esialgse sekkumisviiside eelistuste ja protsentuaalse jaotuse tabelile.

EMK ja ministeeriumi järgmine kohtumine toimub novembris 2026. Selleks ajaks tuleb sektoril täpsustada sekkumisviiside eesmärgid ja mõõdikud.

Kursus toimub laupäeval, 24. oktoobril kl 10-17 Harjumaal Uneallika Puhketalus.

Lektor ja juhendaja Valmar Palmsaar.

Osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerumine hiljemalt 21. oktoobriks SIIN

Kursuse kava:
09.30 – 10.00 Kogunemine ja registreerimine.

10.00 – 11.30 Mesi ja selle omadused. Mis on mesi ja mida me teame mee omadustest ja koostisest ning käitumisest. Monofloorne ja polüfloorne mesi ja nende eripärad. Milline mesi sobib kõige paremini lisandiga meesegu valmistamiseks.

11.30 – 11.45 Energiapaus, seljasirutus

11.45 – 13.15 Nõuded ja määrused. Kes on toidukäitleja? Mis hetkest saab mee esmatootjast toidukäitleja ning millised nõuded neid kahte puudutavad. Enesekontrolli plaani (HACCP) koostamine ja vajalikkus.

13.15 – 14.00 Lõuna

14.00 – 14.45 Tootearendus ja turundus. Teooria ja näiteid elust. Toodete kasutusmugavus ja valdkonnad. Mida saab mett pakendades teha teisiti ja kuidas erineda konkurentidest.

14.45 – 17.00 Praktilises osas jaguneme gruppideks ning valmistame ise lisandiga mee. Avastame uusi maitseid ja sobivust ning määrame soovitusliku kasutusvaldkonna.

Kursuse koolituskava on leitav SIIT

Täpsustav info telefonidel:
5561 2053 – Valmar Palmsaar

5693 0207 – Krista Kivisalu

5341 4067 – Aivar Raudmets

Aleksander, täna seitsekümmend aastat tagasi olid sa kümneaastane ja sulle kingiti sinu esimene mesilaspere. Mis sellest perest sai?

Eks ta järgmisel aastal sülemles ja siis oli mul kaks peret. Mul oli onul mesila, onu selle pere kinkis ja käis mentorluse korras abis ka. Mul on sellest ajast saadik järjepidevalt mesilased olnud, vähemalt kahe-kolme pere kaupa. Päris ilma mesilasteta pole ühtegi aastat olnud.

Kas sa kutseliseks mesinikuks pole mõelnud hakata?

Nõukogude ajal polnud see teemaks. Toona võis oma tarbest üle jäänud mee viia kokkuostu. Kui tuli Eesti aeg ja EML sündis, ka siis ei mõelnud ma endast kui kutselisest mesinikust, kuigi hakkasid tekkima võimalused mett müüa ja mu mesila oli vahepeal kasvanud 60 pereni. Praegu on mul 40 peret. Mesilaspered on Karksi-Nuia külje all – kunagises Karksi-Liivaku külas, mis praegu on Morna küla osa. Üks minu mesilagrupp on Morna õunaaia juures, et õunapuid tolmeldada, nii et ka selle õunaaia toodete – sealhulgas õunanapsu VOPS – sünnile aitavad mu mesilased kaasa.

Oled 35 aastat Eesti Mesinike Liidu juhatuses. Kuidas EML sündis?

Ma ei ole otseselt EMLi asutajaliige, kuigi olin selle mõtte sünni juures. Kui Eesti riik taasloodi, lagunes nõukogude-aegne majandimesilate võrgustik. Aga põllumajandusministeeriumi mesinduse eestvedaja jäi ka Eesti aja algul ametisse. Ja tema koos toonase aktiivi Arvi Otsepa, Antu Rohtla, Aado Oherdi, Mait Mardla, Evald Übi ja teistega hakkasid arutama, et kuna nüüd üle-eestilist mesindusvõrgustikku pole, teeme liidu.

Mesinike ühendusi ja kooskäimisi oli muidugi ennegi – näiteks Tallinnas käis koos Põhja-Eesti mesinike selts, mida vedas eest Arvi Otsep. Sel oli paarsada liiget. Muuhulgas jagas selts suhkrutalonge, oli ka mõte hakata tootma inventari.

Tartus vedas mesinike kooskäimisi Ilme Nõmmisto maaülikoolist. Lõuna-Eesti ühingus tegutses muude seas ka ärimees Rein Kilk, tema algatusel anti välja ajakirja Mesinik üks number 1980ndate lõpus.

EML asutati Tallinna aktiivi eestvedamisel 2.02. 1992 koosolekul toonases ministeeriumi hoones Laial tänaval. Mina seal osaleda ei saanud, mul olid loengud. EMLi aluseks võeti 1902. aastal asutatud Eesti Mesinike Pidajate Seltsi põhimõtted. Esimeheks valiti Gustav Lauringson, kes oskas ainsana inglise keelt. Aasta pärast valiti esimeheks Arvi Otsep. Mina olin juhatuses alates 1993 ja 1995 valiti mind juhatuse esimeheks.

Kuidas sulle praegu tundub – tänu millele sind valiti?

See ei olegi ju otsesõnu tänu millelegi, vaid eelkõige vastutus. Keegi peab vastutuse võtma. Algul valiti ilmselt seetõttu, et olin ülikoolitöö tõttu harjunud loenguid pidama ja sõna võtma, hiljem ehk valiti kogemuse pärast. Aeg-ajalt on ka pahaks pandud, et olin nii kaua esimees. See on niimoodi välja kukkunud, ja eks minus on vastutus selle lapsukese eest, kelle sünni juures olen olnud.

Aga kogu aeg on olnud meeskond ümber, kellega koos oleme kasvanud: Aado Oherd, Uku Pihlak, Jaanus Tull ja väga paljud teised. Kui 2012 ühines esimese tegevjuhina Marianne Rosenfeld, siis tema ajal arenes liit väga kõvasti edasi.

Sul on super omadused – fantastiline mälu, lai silmaring, sügavad teadmised mesindusest, elujõud, huumorimeel. Aga milliseid omadusi oled pidanud elu jooksul arendama? Vihjan siin sellele, et meie väike mesindussektor ei ole ju üldse mingi rahulik koht, vaid pigem järjestikuste tulekahjude jada.

Jah, erimeelsusi on olnud. Diplomaatiat on tulnud kõvasti harjutada ja õppida, kuidas saavutada ühist eesmärki, mis sobib meie paljudele mesinike ühendustele ega lähe liiga kaugele ka EMLi eesmärkidest. Eks vahel tundub ka, et süütenöör ei ole olnud piisavalt pikk.

Oled TalTechi elektrotehnika õppejõud. Kuidas on insener-tehniline mõtteviis aidanud mõtestada mesindust?

Mõlemas on teatud seaduspärasused. Süsteemsus. Ja mesilased on muidugi väga hea puhkus – kui linnas õppetööst väsin, siis lähen maale mesilaste juurde. See on täitsa teine maailm.

Kui noored küsivad, kas võtta mesilased või mitte, siis mina soovitan mesilasperet muu hulgas ka kui vaatlus- ja uurimisobjekti: kuidas suures peres saab kokku leppida ühise eesmärgi ja selle nimel tegutseda. Ja tuletan meelde Väikest Printsi: sa vastutad kõige eest, mille sa taltsutanud oled. Kui kellegi endale võtad, siis pead ka hoolitsema.

Mida endale juubeliks soovid?

Et tervis püsiks. Ja et ümberringi oleksid toredad inimesed.

Konverents on suunatud mesinikele, põllumeestele, teadlastele ja valdkonnaga seotud ametkondade esindajatele ning kutsub arutlema sektori tulevikusuundade, mesilasperede heaolu, riskide ja võimaluste üle ning hindama mesinduse laiemat ühiskondlikku, ökoloogilist ja majanduslikku väärtust.

Konverents toimub hübriidvormis, osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis. Mõlemal juhul pane end kirja siin.

Kohapeal osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 30. oktoobriks, veebis osalemiseks hiljemalt
8. novembriks. Kohapeal osalejate arv on piiratud.

PÄEVAKAVA

 11:00 Avasõnad

11:15 Mesilasperede tervis ja haiguste levik muutuvates keskkonnatingimustes

• Mesilashaiguste ja kahjurite leviku seos keskkonnateguritega (lektor kinnitamisel) 
• Paneelarutelu: Ameerika haudmemädaniku (AHM) levik ja tõrjevõimalused Eestis. Arutelus osalevad: Sigmar Naudi (EMÜ), Ülle Pau (REM), Peeter Matson (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Nordmel OÜ), Daniil Brant (Eesti Mesilaste Aretusühing, Alfalfa OÜ) ja Raul Orglaan (usaldusmesinik, Susimesi OÜ). Paneeli modereerib Peeter Matson.

12:15 Invasiivsed liigid ja nende mõju Eesti mesindusele

• Tropilaelaps lesta levik ja sellega seotud riskid. Sigmar Naudi 
•  Aasia vapsiku võimalik saabumine ja selle mõju mesindusele. Risto Raimets (EMÜ) / Cristina Amaro da Costa (Viseu Polütehniline Instituut, Portugal)

13:15 Lõuna

14:15 Kaasaegsed meeanalüüsi meetodid 

• Ülevaade uuematest meeanalüüsi meetoditest (NMR, DNA metagenoomika, proteoomika) ja nende võimalustest. Indrek Reile (KBFI) / Kairi Raime (Tartu Ülikool)

14:45 Tolmeldajate ökoloogiline ja majanduslik tähtsus 

• Tolmeldajate roll põllumajanduses ja kestlikus toidutootmises. Marika Mänd (Eesti Maaülikool)
• Tolmeldamine, elurikkus ja ökosüsteemiteenused. Tsipe Aavik (Tartu Ülikool)

15:30 Mesinduse majanduslik tähendus Eestis

• Ülevaade mesindussektori olukorrast. Kristel Maidre (ReM)
• Paneelarutelu. Arutelus osalevad: Kristel Maidre või Kai-Liis Nõlvak (ReM); Taavi Tull (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing; Kumalane OÜ), Peeter Kuusksalu (Tamme Mesila; MTÜ Eesti Mahemesinikud) ja Tarmo Jaanisk (Paradiisi Mesila OÜ). Paneeli modereerib Mario Kalvet (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Kalveti Mesi OÜ).

16:20 Lõpusõnad

Päevajuht Hannes Praks.

NB! Päevakavas on võimalikud muutused.

Konverentsi korraldab Mahepõllumajanduse Koostöökogu koostöös Eesti Mesinike Liidu ja Eesti Mesinduskoguga. Konverents toimub „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi ehk AKIS raames“. Kaasrahastab Euroopa Liit.

Uue perioodil säilib senine 50:50 rahastamismudel riigi ja EL-i vahel ning eelarve maht arvestatakse mesilasperede prognoositava arvu põhjal. Uuendus on see, et edaspidi kehtib tulemuspõhisuse nõue ning seega ootab Euroopa Komisjon mesindussekkumise tegevustele selgeid eesmärke ning konkreetseid mõõdikuid.

Sektori esindajad andsid ülevaate suurimatest murekohtadest, need on: meevõltsingud, mee madal hulgihind, mesilashaigused ja uute parasiitide lähenemine ning mee maine langus ja järelkasvu vähesus.

Kohtumisel pakkusid mesinikud vajalike suundadena välja turu läbipaistvuse saavutamise, mesilashaiguste kontrolli ja mee maine parandamise. Võimalikuks lahendusteks võiksid olla Eesti mee kvaliteedimärgise loomine, digitaalse jälgitavussüsteemi arendamine ning töö laste ja noortega.

Samas rõhutas Mesinduskogu, et vaja on ka riigi panust – näiteks ei saa sektor üksi teha tõhusat järelevalvet võltsingute avastamiseks ega neid turult kõrvaldada. Avastatud võltstoodete partiid tuleks hävitada ja korduvad patustajaid karistada, sest pelga kauplusest eemaldamise nõude peale viiakse sama partii müüki nt Lätti või Leetu.

Samuti on sektor valmis ise koostama mesilashaiguste seire- ja tõrjeplaani, kuid vajab riigilt nende plaanide heakskiitu ja usaldusmesinike tegevusele ametliku jõu andmist.

Eraldi toodi välja vajadus kooskõlastada sektoriga mett ja mesindust puudutav kommunikatsioon: näiteks tegid Tervise Arengu Instituudi läbimõtlemata pressiteated 2025. aasta alguses mee mainele kahju, mida sektor silub veel nüüdki, peaaegu kaks aastat hiljem.

Arutati ka seni siseriiklikult rahastatud mesilaspere toetuse üleminekut EL-i tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste hulka. Mesinikud jagasid oma vaadet: mesilaste korjealade toetuse määrus peaks edaspidi selgelt määrama mesinikule kuuluva toetuseosa. Praegu läheb toetus täies ulatuses põllumehele, mesinik kannab aga mesilagrupi hoolduskulud ega pruugi mõnel suvel korjealalt meesaaki saadagi. Muuta tuleks ka külvatavate taimede nimekirja ja külviaegu.

Ühe teemana arutati ka ministeeriumi ideed anda mesindussekkumise korralduslik pool üle Maaelu Teadmiste Keskuse (METK) alla, et vabastada esindusorganisatsioon krediidiasutuste garantiide ja likviidsuspingete koormusest. Arutelus leiti ühiselt, et halduse üleandmine METKile on mõeldav vaid siis, kui sektor säilitab täieliku kontrolli sisuliste otsuste üle ja tagatud on valdkonda tundev erialane ekspertiis. Kuna aga äsja lõppenud eelarveaasta näitas, et sektor saab hakkama ka ilma partneri tagatise ja panga garantiita, siis on ära langenud ka otsene vajaduse haldus METKi alla viia. 

Mesinikud tõid taas välja vajaduse väärtustada mesilase kui olulise tolmeldaja rolli. Iga mesinik, alates esimesest mesilasperest, on selle ökohüve pakkuja ja sellega väärt toetamist – see oleks uue, nn tolmeldamistoetuse ellukutsumise alus. „Täna makstakse pindalatoetusi selleks, et põllumees hoiaks maad korras ega laseks sel võssa kasvada – see on riigi panus maastiku ja baasväärtuste säilitamisse,“ tõid mesinikud võrdluse. „Tolmeldamistoetus oleks täpselt sama loogikaga meede: see on riigi panus sellesse, et loodus ja toidutootmine ei kasvaks võssa bioloogilises mõttes. Me ei saa eeldada, et mesinik finantseerib seda avalikku hüve üksnes kahjumliku meetootmise arvelt. Oma olemuselt on tolmeldamistoetus mesilaspere toetuse edasiarendus.“ Mesinikud pakkusid, et tolmeldamistoetusest, mis puudutab keskkonda ja elurikkust, võiks saada kliimaministeeriumi ja REMi vaheline ühisarendus.

Osapooled leppisid kokku edasistes sammudes:

• mesindussektor seab septembri jooksul sekkumistoetuse abil teostatavad strateegilised tegevused pingeritta ning sõnastab konkreetsed eesmärgid ja mõõdikud;
• ministeerium annab sektori sisendi mesilashaiguste tõrjeplaani ja tolmeldamistoetuse edasi osakondadele, ning koostab tihedas koostöös sektori esindajatega mesindussekkumise plaani, mis on nüüd ühtse riigiplaani osa.

Kohtumise lõpul rõhutas ministeerium, et mesindus on riigi jaoks väärtuslik ja oluline valdkond ning ministeerium on sektorile toetavaks partneriks.

Eesti Mesinduskogu poolt osalesid kohtumisel Mario Kalvet, Aleksander Kilk, Krista Kivisalu, Peeter Kuusksalu, Mehis Mägit, Raul Orglaan, Inge Parring, Jaanus Tull ja Rain Tõnson. Ministeeriumi poolt olid laua taga Helena Vaher, Kai-Liis Nõlvak, Ragni Koitmaa ja Kristel Maidre põllumajanduspoliitika osakonnast ning Kristiina Niilits arendusosakonnast, veebis osales biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai. Viimase hetke liitujatena osalesid ettevõtja Mart Kullamaa ja Daniil Brant Tallinna Mesinike Seltsi juhatusest.

Mesinduskogu esitlusega saab tutvuda siin.

EML juhatus

Mesilaste maailm minu silme läbi!

Kutsume kõiki 3–12-aastaseid lapsi joonistusvõistlusele!

Kas oled kunagi mõelnud, milline näeb mesilaste maailm välja sinu silme läbi? Nüüd on aeg see maailm paberile joonistada! Võta paber, pliiatsid, vildikad või värvid ning lase fantaasial lennata. Joonista mesilasi või mett, lilli ja loodust, mesinikku või midagi muud, mis seostub mesindusega.

Kuidas osaleda?

• Joonista pilt paberile laiupidi – nii sobib see ka meie kalendrisse.
• Pildista või skänni joonistus arvutisse. Pildistades jälgi, et kogu joonistus oleks kenasti näha.
• Saada pilt meile kodulehel oleva vormi kaudu või e-posti aadressile info@mesinikeliit.ee
• Lisa kindlasti juurde:
  • lapse nimi;
  • lapse vanus;
  • pildi pealkiri (soovi korral);
  • lapsevanema nimi;
  • telefon;
  • e-posti aadress;
  • kinnitus, et oled nõus joonistuse avaldamisega Eesti Mesinike Liidu kalendris, veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Parimad tööd saavad auhinnatud!

Iga vanusegrupi parimad tööd valib välja žürii. Võidutööd avaldame Eesti Mesinike Liidu 2027. aasta kalendris ning nende autorid saavad toredad auhinnad!

Aga ära muretse, kui sinu töö žürii valitute hulka ei jõua – kõik teised vahvad joonistused leiavad koha EMLi veebigaleriis.

Joonista kasvõi mitu pilti ja saada meile neist see, mis sulle kõige rohkem meeldib!

Joonistusi ootame kuni 20. oktoobrini 2026.

Osalemine: mesinikeliit.ee/joonistuskonkurss
E-post: info@mesinikeliit.ee

“Eesti mesi on üks parimaid maitseid maailmas!” Nii ütles tunnustavalt kaks aastat tagasi Lauri Ruottinen, mee maitsete treener Soomest, kes oli esimeste Pärnumaa meepäevade peaesineja. Tänavu juuni lõpus saavad meesõbrad Pärnumaa meemaitsete tulevärgis taas veenduda, sest järjekorras kolmandad Pärnumaa meepäevad toovad meieni piirkonna meetooted, põnevad teadmised mesilaste kohta ja maaelu melu.

Kahepäevane programm pakub tegevust nii suurtele kui väikestele nii Pärnumaa ranna ääres kui sisemaal.

Mida meepäevadelt oodata?

• Avatud mesilad ja kodukohvikud (27. juunil kl 11-17). Pärnumaa mesinikud avavad oma mesilate väravad. See on hea võimalus piiluda mesilaste salajasse maailma, näha, kuidas valmib mesi ning osta kaasa värsket mett otse tootjalt. Teiste seas ootavad külalisi Panga talu mesila, Puusepa mesindustalu, Küti-Uuetoa talu, Mesila talu, Matsalu Meeakadeemia, Allika Meekoda, MeeMaa ning Aasa mesi. Mitmes mesilas saab proovida ka apiteraapiamajas pikutamist.

• Meepäevade põhisündmus ootab pühapäeval Uulu kiriku kultuuri- ja puhkekeskusesse (28. juunil kl 11-16).  Toimub mee ja meetoodete laat koos degusteerimiste, loengute ja töötubadega. Näiteks jagab Tamme ürdiaia perenaine Heli Viedehof teadmisi taimedest, mis meeldivad nii mesilastele kui inimestele, mesinik Maarika Puusepp tutvustab mesilassaaduste väge ja mesinikud Ülle ja Vahur Talimaa vastavad viimaste aastate põletavaimale küsimusele:  kuidas olla kindel, et mesi on ehtne ja kvaliteetne?

• Töötubades saab valmistada meekastmeid, meeseepe ja mesilasvahast hügieenilisi huulepulki. Lapsed on oodatud meisterdama ja koostama suurt mesilassülemit, kohvi ja snäkke pakub Toidunaut. Laadal saab mee ja ja meetoodete kõrval ka meekooki, meelimpsi ja meesnäkke, toimub õnneloos ja valitakse parim mesi. 

Pärnumaa meepäevade idee on sündinud Pärnu Lahe Partnerluskogu ja Eesti Mesinike Liidu koostöös, eesmärgiga väärtustada kohalikke mesinikke ja ühiseid ettevõtmisi, tõsta teadlikkust meest kui väärtuslikust toiduainest ning pakkuda külalistele meeldejäävat suvist nädalavahetust.

Võta pere ja sõbrad kaasa, varu taskusse sularaha ning tule veeda nädalavahetus sõbralikult sumiseval Pärnumaal!

Täpsem info, osalevate talude nimekiri ja päevaprogramm Romantilise Rannatee kodulehel.

Veebikohtumine on järelkuulatav  helisalvestiselt ning teabe slaidididelt saate lisa lugeda.